Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

Viimsi elamispindade turg on kui peegeldust pealinna korteriturul toimuvast. Suur tehingute arv ja kõrgele kerkinud korterite hinnad annavad inimestele võimaluse korter müüa ja kolida suuremale pinnale ehk soetada endale paarismaja, ridaelamu või ühepereelamu. Linnalähedane ja hea infrastruktuuriga Viimsi annab selleks suurepärased võimalused.

Viimsi elamispindade turul on hoog sees

Tõsiasi on see, et Viimsi elamispindade turg on juba hea hoo sisse saanud. Viimsi korteritehingute arv oli 2013. aastal maa-ameti andmetel 317, mis teeb aastaseks juurdekasvuks tugeva 34%. Korterite keskmine ruutmeetrihind kerkis selle ajaga 1250 euroni. Siin on kasvu isegi 21%. Keskmise korteriomandi tehingu väärtus oli 2013. aastal Viimsis 103 000 eurot.

Kõrgele kerkinud korterite väärtus võimaldab asendada korter suurema või paremate mugavustega elamispinnaga. Suuremaks eluruumiks on enamasti ridaelamu, paarismaja või ühepereelamu.

Suuremad pinnad lähevad hästi kaubaks

Vanemate ridaelamute ja paarismajade tehingute keskmine hind jääb Viimsis enamasti vahemikku 1000-1300 €/m². Uusi ridamajade-paarismajade projekte Viimsis napib, olemasolevad projektid lähevad enamasti kiiresti müügiks.

Ühe uuema ja hästipositsioneerituma Viimsi ridamajaprojektina väärib esiletõstmist Trigon Capitali arendatav Laaneveere projekt. Noortele peredele suunatud 14 ridamajakorteriga projekt apelleerib heale arhitektuurile, mere lähedusele ja looduse keskel olemisele. Korterite hinnatase jääb vahemikku 1500-1600 €/m².

Turu aktiivsus kandub elamumaa sektorisse

Eluruumide kõrval kandub turu aktiivsus edasi ka maade sektorisse. 2013. aastal tehti Viimsis 94 elamumaa tehingut, mis on 40 tehingu võrra rohkem, kui aasta varem. Keskmine tehingu väärtus on aastaga kasvanud 21% ja jõudnud pea 70 000 euroni. Käesoleva 2014. aasta esimeste kuude jooksul on aga Viimsi elamumaa tehingu keskmine väärtus kerkinud juba 115 000 euroni.

Linnalähedasest maakohast sisuliselt Tallinna äärelinnaks muutunud Viimsis on aktiivne korteriturg. Selle kõrval on suur osa Viimsi elamispindade turust paarismajadel, ridaelamutel ja ühepereelamutel.

Tänased kinnisvaraturu trendid näitavad igati, et just suuremate eluruumide turg on järjest enam hoogu võtmas. Hetke seisuga on tehingute arv juba kerkima hakanud, kõigi märkide järgi järgneb korterituru eeskujul tehingute arvu kasvule ka hinnatõus.

Täna alustati Ülemiste Citys Suur-Sõjamäe tänava ääres asuva 16 000 m² hoone lammutamist, kus kunagi asus Dvigateli salajane metallitootmiskompleks. Lammutustööd kestavad kuni kuus kuud, mille jooksul võib Ülemiste Citys ette tulla olulisi liikluskorralduse muudatusi.

„Antud hoone lammutamine on Ülemiste City jaoks märkimisväärne sündmus, mille tagajärjel muutub linnak möödujatele oluliselt avatumaks ja atraktiivsemaks,“ rääkis Ülemiste Cityt arendava Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Linnaku raudtee poolset külge müürina varjava ja pooleldi lagunenud hoone asemele on esialgu kavas rajada parkimisala laiendus, millega tekib linnakusse juurde ca 200 uut parkimiskohta. Edasised plaanid sõltuvad Ülemiste City värske arhitektuurikavandi järk-järgulisest valmimisest, kuid päris kindlat eesmärki, kes või mis seal tulevikus asuma hakkab, veel ei ole.“

Gert Jostovi sõnul on tegemist mahuka ja suhteliselt keerulise objektiga, mistõttu kestavad lammutustööd keskmisest kauem ja võivad aega võtta kuni pool aastat. „Hoone asub väga lähedal Suur-Sõjamäe tänavale ja liiklusohutuse tagamiseks oleme otsustanud suuremad lammutustööd läbi viia eelkõige öösiti ja nädalavahetustel,“ selgitas Jostov. „Lammutusperioodi jooksul võib tulla ette muudatusi Ülemiste City liikluskorralduses, näiteks suunatakse autode liiklemine öösiti Suur-Sõjamäe tänavalt ümber Lõõtsa, Valukoja ja Ääsi tänavale.“

Lammutatav hoone ehitati ajavahemikul 1979-1983 ja Nõukogude ajal asus seal Dvigateli sõjatehase salajane metallitööstus – majal puudusid näiteks lennujaama poole aknad, kuna seal toimuvat sooviti hoida ülima saladuskatte all. Peale taasiseseisvumist kasutati ruume peamiselt laopinnana, möödunud aasta augustist seisis hoone tühjana. Hoone on 5-korruseline, 30 meetrit pikk ning lammutatavat pinda on seal kokku ca 16 000 m².

Lammutustöid teostab Purustaja OÜ.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Sillutuskividest saab ehitada sõidu- ja kõnniteid, parklaid, platse ja tänavaid, laduda müüre, treppe ja aiaposte. Tootsi Kivi OÜ pakub betoonist sillutuskive ning paigalduseks kasutab tänapäevaseid tehnilisi lahendusi.

Sillutuskivi eelised

Elurajoonides on tavapärasele sirgele asfaltteele arvestatav alternatiiv. Tootsi Kivi OÜ teab, miks tasub sõiduteedel ja parklates asfaldi asemel betoonist sillutuskive kasutada.

Sillutuskividest saab kujundada elurajoonile sobiva kujuga sõidutee. Kasutaja soovi järgi saab panna tee pöörama, ehitada parkimistaskud sinna, kuhu tegelikult vaja ning haljastustaskutega mõjutada autode liikumiskiirust. Sillutatud ja liigendatud teel aeglasemalt sõitmine aitab muuta elukeskkonda turvalisemaks.

Betoonkivi ei kuumene palaval suvepäeval nii nagu asfaltkate, mis kuumutab õhku elamute vahel ja parklates, muutes seal tegutsemise ebamugavaks.
Betoonkivist tee taastustöid on lihtne teha. Samad kivid saab tagasi panna nii, et remonditud kohad ei jää näha.
Betoonkivi on taaskasutatav ehitusmaterjal.
Betoonkivikattega sõiduteele ei jää vesi pidama. Vesi uhtub teekatte kivide vahelt kiiresti tee alumistesse kihtidesse.

Tootsi Kivi OÜ paigaldab 2013. aastast platsidele sillutuskive kivilaoturiga Optimas. Kivilaoturi tehnoloogia võimaldab kive paigaldada kuni viis korda kiiremini kui käsitsi.

2014. aastast kasutame elamurajoonide sõiduteede ja muudele juurdepääsuteede sillutuskivide paigaldamiseks RoadPrinteri kivilaoturit.

Kivide ja seadmete kohta saab infot Tootsi Kivi OÜ kodulehtedelt

www.tootsikivi.ee Vanutatud kivid
www.optimas.ee Platside kivilaotur Optimas
www.roadprinter.ee Teede kivilaotur RoadPrinter
www.roadpavingsystems.ee Tööriistade ja seadmete müük ja rent

Sillutuskividel on lai kasutusala teede ehitamisel. Keskkonnasõbralike ja taaskasutatavate kivide omadusi tasub eelistada asfaldi ees. Tootsi Kivi OÜ tuleb appi paigaldama sillutuskive teedele, tänavatele, parklatesse ja õuealadele. Pakume teenust enda kividega ja rendime seadet koos meeskonnaga kliendi kivide paigaldamiseks.

Alates 2010. aastast on elamispindade tehingute eluasemelaenuga finantseerimise määr püsinud 51-53 protsendi vahemikus. Möödunud 2013. aastal oli vastav näitaja 51%.

Piltlikult öeldes tähendab see seda, et keskmise elamispinna tehingu finantseerimisel kasutatakse eluasemelaenu ligikaudu poole maksumuse ulatuses.

Keskmise kinnisvaratehingu juures on mõistlik kasutada laenu 50-60-70% ulatuses. Eluasemelaenude tavapärane omafinantseeringu nõue algab enamasti 20 protsendist. Kredexi lisatagatise puhul aga koguni 10 protsendist.

Need näitajad panevad mõtlema, kas elamispindade laenuga finantseerimise määr on madal? Kas pangad võiksid eluasemelaenude väljastamist oluliselt suurendada?

50% läheduses püsiv elamispindade eluasemelaenudega finantseerimise määr on ehk madal, kuid siiski mitte ebamõistlikult madal.

Tänasel elamispindadeturul on aktiivsed väikeinvestorid. Maaklerite hinnangutel soetavad investorid kinnisvara kas enda kui eraisiku või endalekuuluva ettevõtte nimele.

Sellised laene ei finantseerita eluasemelaenude, vaid investeerimislaenudega.

Seetõttu ei saa kogu elamispindade ostu-müügitehingute turgu võrrelda üksiktehinguga ja hinnata, et laenude osakaal selles sektoris on liiga madal.

Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €, vasak) ja laenude osakaal tehingutest (%, parem)

Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €, vasak) ja laenude osakaal tehingutest (%, parem) Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES! Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Tallinnas tegutsevatel noorteühingutel on kuni 31. märtsini k.a. võimalik esitada taotlusi äriruumi majandamiskulude toetuse saamiseks.

Toetuse eesmärk on toetada Tallinna haldusterritooriumil tegutsevaid noorteühinguid äriruumide majandamiskulude tasumisel, võimaldamaks noorteühingutel tööd paremini korraldada ja organisatsiooni arendada.

Toetust on õigus taotleda Tallinna haldusterritooriumil tegutsevatel noorteühingutel, kellel on vähemalt 60 liiget ja kelle põhitegevus on noorsootöö korraldamine ja arendamine ning kelle pakutavad tegevused on mitmekesised ja tegevus toetab noorte osalust, omaalgatust ja kaasarääkimist ühiskonnas.

Esitatavale taotlusele tuleb lisada järgnevad dokumendid: taotleja liikmete vormikohane nimekiri ja liikmete andmed; dokumendi koopia, mis tõendab taotleja omandi- või kasutusõigust taotluses nimetatud äriruumi suhtes; tegevuskava, milles nimetatakse taotleja jooksva ja järgmise aasta eesmärgid, tegevused ja oodatavad tulemused ning tegevuse ajakava. Taotlused tuleb esitada Tallinna Spordi- ja Noorsooametile.

Täpsem teave toetuse taotlemise tingimuste ja vormide kohta on leiab Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/est/Noorteuhingute-toetus

Märtsi lõpus 31.03.2014 algab järjekordne “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus on mõeldud kogemustega kinnisvaramaakleritele enesetäienduseks, samuti kõikidele neile, kes lähevad maaklerite kutseeksamile.

Koolituse lektorid on pikaajalise kogemusega spetsialistid-praktikud: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov.

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kaasa saad abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub:

31.03.2014 kell 09.00-16.15
01.04.2014 kell 09.00-14.00
03.04.2014 kell 09.00-16.15
04.04.2014 kell 09.00-14.00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Hiljemalt 21. märtsil 2014. a plaanib Arco Vara emiteerida suunatud emissioonina võlakirju maksimaalselt 200 000 euro ulatuses intressimääraga, mis ei ole kõrgem kui 10% aastas.

Tagasimaksetähtajaks saab olema maksimaalselt 18 kuud. Võlakirja intressimaksed on kvartaalsed ning võlakiri lunastatakse võlakirja tähtaja saabumisel. Emiteeritud võlakirjad tagatakse hüpoteegiga. Võlakirjaemissioon on suunatud olemasolevatele Arco Vara aktsionäridele.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara edasiarenduseks Eestis.

Hiljemalt 21. märtsil 2014. a plaanib Arco Vara emiteerida suunatud emissioonina võlakirju maksimaalselt 200 000 euro ulatuses intressimääraga, mis ei ole kõrgem kui 10% aastas.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara edasiarenduseks Eestis.

Eesti Puitmajaliidu 11. märtsil toimunud üldkoosolekul teatas liidu juhatuse esimees Argo Saul (Nordic Houses KT OÜ) plaanipärasest soovist esimehe kohalt taanduda ning jätkata tööd juhatuse liikmena. Uueks juhatuse esimeheks valiti üksmeelselt Sven Mats (Matek AS).

Eesti Puitmajaliidu juhatus valitakse põhikirja järgi 2 aastaks ning praegune koosseis kinnitati eelmisel, 2013. a aprillis toimunud üldkoosolekul. Kuna Argo Saul on juhatuse esimees olnud juba kolmel korral, siis avaldas ta toona soovi anda võimalus uuele inimesele. Seega lepiti 2013. aastal ühiselt kokku, et Sauli kolmas ametiaeg kestab ühe aasta.

“Viimase viie aasta jooksul on mul olnud suurepärane võimalus otseselt kaasa rääkida ja tegutseda kogu sektorit puudutavates prioriteetsetes valdkondades nagu ühisturundus, poliitikate kujundamine, haridus ja tootearendus. Üheks olulisemaks saavutuseks omalt poolt võin ehk eraldi välja tuua sektorisisese ja -välise hea koostöökliima loomise. Annan juhatuse esimehe teatepulga kindlasti igas mõttes hea tunde ja usuga üle,” märkis Saul.

Uueks juhatuse esimeheks nimetatud Sven Mats on moodul- ja elementmaju tootva ASi Matek tegevdirektor. Eesti Puitmajaliidu juhatusse on ta kuulunud alates 2013. aastast. „Puitmajaliidu juhatuse liikmena on minu prioriteetseks tegevusvaldkonnaks olnud puidust ehitamise populariseerimise eestvedamine nii poliitika- kui mainekujunduse võtmes, et Eesti puitehitussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ning pean oluliseks selles suunas edasi liikumist. Argo Saul on juhatuse esimehena teinud suurepärast tööd Eesti puitmajatootjate tunnustamise nimel nii Eestis kui meie sihtturgudel, pidades liidu eestkõnelejana meie ettevõtete ühiseid eesmärke samavõrd oluliseks kui Nordic Houses’i omi,“ sõnas Mats juhatuse esimehe kohta vastu võttes.

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 1999. aasta 20. mail. Käesoleval hetkel kuulub liitu 35 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö ja masinpalkmajade, aiamajade tootjad ning puitmajade arhitektid ja projekteerijad. Liidu liikmetel on pikaajalised kogemused ja nende toodang on konkurentsivõimeline maailma turul. Eesti Puitmajaliidu peamine eesmärk on oma liikmete konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse tõstmine läbi erinevate toetavate ühistegevuste.

Täna pandi nurgakivi Ülemiste City Targa Linna uuele ehitusetapile, mis hõlmab kahe tipptehnoloogilise tööstusettevõtte büroo- ja tootmishoonete ehitust.

Piirkonda arendava Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimehe Toomas Aaki sõnul on Ülemiste City tulevikuplaan kasvada Tallinna kaasaegseimaks linnajaoks ja tänane nurgakivi panek on üheks sammuks selle teel. “Ka Eesti tootmisettevõtted hakkavad kipakast kaarhallist välja kasvama ning asemele tuleb moodne keskkond maailmatasemel seadmetega. Nutikas tootmine on Eesti tööstuse tulevik – teha keerulisemaid ja suurema lisaväärtusega asju,” ütles Aak.

“Näiteks E-Profiil, mille uuele kontorihoonele täna nurgakivi pandi, on kasvanud mõne aastaga oma sektoris Põhjamaade ja Ida-Euroopa suurimaks rasketööstusettevõtteks. Seda tänu kaasaegsele tehnoloogiale, mitte poolmuidu hinnale,” ütles Aak.

E-Profiil kolib ankurrentnikuks Valukoja 7 kerkivasse 3800-ruutmeetrisesse kontorihoonesse, mille arendab Mainor Ülemiste AS.

Teise, Suur-Sõjamäe 14a aadressiga 2600-ruutmeetrise büroo- ja tootmishoone arendab samuti Mainor Ülemiste ning selle ankurrentnik saab olema energiatööstusettevõte Elcogen. Maja valmib 2014. aasta juulis.

Sel nädalal alustas Ülemiste City ka 16 000-ruutmeetrise Dvigateli kompleksi lammutamist, mis muudab piirkonna kenamaks ja avatumaks.

Ülemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. 35 hektaril on tänaseks välja ehitatud ligi 70 000 ruutmeetrit kaasaegset büroopinda 200-le ettevõttele ja 6000 töötajale. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.

Vääna-Jõesuus ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepumplate ehitustöid teostav Merko lõpetas esimese kolme osa tööd 1,5 aastat enne lepingu lõpptähtaega. Kiirele tulemusele aitas kaasa konstruktiivne ja kiire koostöö tellija, piirkonna elanike ning alltöövõtjatega. Täna alustab Merko uue lepingu raames neljanda etapi ehitust Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonnas, kus 8 km torustike valmimine on planeeritud tänavu septembrisse.

Tööde tellija, Harku vallale kuuluva vee-ettevõtte OÜ Strantumi sõnul oli esimese kolme lepingu tähtaeg antud küll teatava varuga, kuid keerulisi ehitustingimusi arvestades tuli Merko ehitustempo positiivse üllatusena kõigile. „Sellises mastaabis projekti elluviimise eelduseks on professionaalsed partnerid ja igakülgne koostöö ning tuleb tõdeda, et Merkoga meil kõik sujus,“ ütles Strantumi projektijuht Valdo Liiv.

„Tegemist on suuremahulise ja piirkonnale olulise projektiga ning meil on siiralt hea meel, et suutsime esimese kolme etapi ehitustööd lõpetada poolteist aastat enne tähtaega ning enne uut kevad-suvist hooaega, mil rohkem inimesi Vääna-Jõesuus elab. Tänaseks on vee- ja kanalisatsioonitorustik paigas, üle 2400 kinnistule loodud veevärgiga liitumise võimalused ning ehitustööde käigus kannatada saanud asfalt, tänavad, aiad-väravad ning haljastus vähemalt samaväärselt taastatud. Vabandame veelkord töödega kaasnenud ebameeldivuste pärast ning täname elanikke operatiivse koostöö ja mõistva suhtumise eest,“ ütles Merko Ehitus Eesti ASi projektijuht Peeter Laidma.

Merko Ehitus Eesti ja Merko Infra rajasid Vääna-Jõesuu ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku osa 1, 2 ja 3 ehitustööde raames 70 kilomeetrit vee- ja 72 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke ning liitumispunkti enam kui 2400 kinnistule, mis parandab märkimisväärselt piirkonna elanike elukvaliteeti. Lisaks pakub ettevõte soovijatele ka veetrassi rajamist liitumispunktist eramuni.

Täna alustab Merko Ehitus Eesti uue lepingu raames neljanda etapi ehitust ehk vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamist Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonnas. Selle raames valmib 8 kilomeetrit torustikke ning tööde eeldatav valmimise tähtaeg on tänavu septembris. Ettevõte palub ka selle etapi tööde perioodil elanike mõistvat suhtumist ja koostööd.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt kaasrahastatava Harku valla veemajandusprojekti raames rajatakse Vääna-Jõesuu, Viti ja Suurupi külades kokku ligi 200 km vee- ja kanalitorustikke, kaasaegsed veetöötlusjaamad ja uus reoveepuhasti. „Kuigi Suurupis ja osaliselt ka Vääna-Jõesuus tööd veel jätkuvad, on tänu varem valminud torustikele esimestel klientidel võimalik tarbimist juba veebruarist alustada,“ rõõmustab Harku abivallavanem Vello Viiburg. „2014. aasta lõpuks peaks ka viimane ekskavaator küladest lahkuma, peale mida saab ühe olulise etapi Harku valla kaasajastamisest lõppenuks lugeda.“

Tänase büroopindade lühemad ja pikemad trendid näitavad, et pakkumist pigem lisandub, samas on üürnikud ettevaatlikud. Nii suurenevad büroopindade üürnike valikuvõimalused. Eesti majanduse lähinaabritest sõltuv areng ei saa jätkuda positiivsemalt, kui Rootsis, Soomes ja Venemaal, kes on meie suurimad kaubanduspartnerid, analüüsib kontoripindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Tallinna büroode turul on alustatud mitme uue büroohoone arendamisega. Aastatel 2013-2015 lisandus ja lisandub Tallinnasse kokku üle 70 000 ruutmeetri väljaüüritavat büroopinda, mis on igati tähelepanuväärne näitaja,“ kommenteerib Tanel Tarum. „Pakkumine suureneb, kuid nõudlusega ei ole lood sedavõrd head.“

Eesti suurimate kaubanduspartnerite ehk Rootsi, Soome, Venemaa majanduskasvud on nulli lähedal või sootuks miinuses. See avaldab survet majanduskasvu vähenemiseks ka Eestis.

Ebastabiilsust tekitab potentsiaal Vene-Ukraina sõja puhkemiseks ja ettevõtjate teadmatus sellega seonduvate edasiste arengute – näiteks majandussanktsioonide osas. Teadmatus suurendab oluliselt ettevõtjate valmidust teha pikaajalisi investeeringuid.

„Mõni aeg tagasi hoidsime hinge kinni lugedes halbu majandusuudiseid Lõuna-Euroopa riikide kohta. Nüüd aga on üleöö võimalikud aina uued üliteravad majanduslikud ja poliitilised konfliktid. Paremaid ja selgema perspektiiviga aegu ootama jäävad investeeringud kärbivad nii Eesti majanduskasvu, kui vajadust büroopindade järele,“ nendib Tanel Tarum.

„Ebakindluse tulemus on lihtne ja loogiline – kui pakkumine suureneb ja nõudlus on äraootaval seisukohal, siis vakantsused suurenevad. See annab tänastele büroopindade otsijatele parema võimaluse ja parema positsiooni üüripinna otsimiseks ja hiljem tingimuste üle kauplemiseks,“ lisab Tanel Tarum.

Tallinna Kesklinna büroode üürihinnad on kaasaegsetes uutes hoonetes valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

24/7 avatud telefoninumbrile 6 200 300 helistajad saavad vastused kõikidele kinnisvaraalastele küsimustele ja operatiivselt kinnisvaratehinguid algatada.

Arco Vara vahendusbüroode juht Maja Daljajev: „Kinnisvarateemad on inimestele kogu aeg korda läinud ja on tänases ajas eriti olulised. Kliendid ei pruugi teada kõiki detaile kinnisvarast, kuid mis on parem kui saada ühe telefonikõnega endale vajalikku infot kõigis kinnisvara puudutavates küsimustes?“

Alates 17. märtsist nõustab kinnisvarabüroo Arco Vara oma kliente veelgi personaalsemalt ja on kättesaadav igal ajahetkel. Telefoninumber on ühtne kõikjal Eestis, mis võimaldab kinnisvaraalastele küsimustele vastava numbri kerge vaevaga jätta meelde jätta.

Telefoninumbril 6 200 300 vastavad oma ala spetsialistid nii era- kui ka ärikinnisvara küsimustes – millised on kinnisvaratehingutega seotud maksud, kas osta või üürida korterit, kui palju maksab praegu minu kodu, milline on turu perspektiiv erinevates piirkondades, kust leida sobivat äripinda, millega arvestada kinnisvaratehingute tegemisel jne.

Lisaks telefoninõustamisele saab helistaja tellida kiire ja kerge vaevaga kinnisvara vahendusteenust (soovin müüa, soovin osta, soovin üürida, otsin kodu), hindamisteenust või konsultatsiooniteenust. Samuti vastame kinnisvaraküsimustele ka veebis, aadressil www.arcovara.ee/6200300.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud Baltimaade juhtiv kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Firma meeskonda kuulub ca 170 inimest. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna börsil.

Tallinna Linnavaraamet ootab projekti „Roheline õu“ raames korteriühistute taotlusi hoovide korrastamiseks toetuse saamiseks.

Taotlusi võetakse vastu 30. aprillini. Taotlusi võivad esitada Tallinna linnas tegutsevad korteriühistud. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ning toetuse määr kuni 60% tegevusele kulutatud summast. Taotlus esitatakse Tallinna Linnavaraametile elektrooniliselt aadressil linnavaraamet [ät] tallinnlv.ee või paberil aadressil Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn. Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Uudsena määratakse sel aastal korteriühistule auhind huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest õueala parendamisel. „Auhinna määramisega tahame tõmmata avalikkuse ja teiste korteriühistute tähelepanu headele tulemustele linnaruumi ja korteriühistu õueala heakorrastamisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Korterelamute juurde suvehooajaks haljastuse rajamiseks mullu käivitatud projekti „Roheline õu“ esimesel aastal saadud kogemuse põhjal on projekti sisse viidud mõningad muudatused. Johtuvalt asjaolust, et menetlustähtajad osutusid liiga pingeliseks, on tänavu taotluste läbivaatamise aeg pikem – taotlused tuleb esitada 14. juuni asemel 30. aprilliks. „Tänavu on ka taotlejaid ilmselt mullusest märksa rohkem,“ hindas Võrk.

Lisaks on käesolevast aastast võimalik taotleda toetust peale muru rajamise ka sambla tõrjeks. Detailsemalt on reguleeritud järelevalve korras tehtava kohapealse kontrolli korraldamine.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks, sambla tõrjeks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks.

Projekti eesmärk on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. See projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Mullu, projekti käivitamise aastal kasutas haljastustoetust 85 korteriühistut, kokku eraldati toetusteks 31 317 eurot.

Vastupidiselt Õhtulehe pessimistlikule kirjutisele, kus väideti, et Kalaranna tänava ehitamist Kultuurikilomeeti ustavad kasutajad niipea ei näe, kinnitab Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel, et projekteerimistööd on lõpufaasis ja ehitustööde riigihange kuulutatakse välja koheselt peale ehitusloa väljastamist.

“Tavaparktika näitab, et projekti valmimisest ehitustööde alustamiseni läheb üldjuhul kaks kuni kolm kuud, mis tähendab, et töödega saab alustada eeldatavalt juuli kuus,” ütles Koppel. „Möödarääkimine Õhtulehega tekkis vast sellest, et liikluse saab rajataval Kalaranna tänaval avada mitte varem kui aasta pärast.”

Kavandatavalt rajatakse Kalaranna tänav 1+1 läbiva sõidurajaga, kõnnitee ja kergliiklusteega. Tänav algab Kalasadama tänavast ja kulgeb kuni Tööstuse tänavani.

Laienevas Ülemiste keskuses avatakse 2014. aasta sügisel teine LIDO restoran Eestis. Uues söögikohas on 300 istekohta ja pinda üle 1400 ruutmeetri. Ülemiste keskuse uue järgu valmimisega suureneb keskuse toitlustuse osakaal rohkem kui kahekordseks.

“Ülemiste keskuse laiendusega on meil üheks eesmärgiks suurendada ka oluliselt toitlustuse osakaalu,” ütles Ülemiste keskuse tegevdirektor Guido Pärnits. “LIDO’l on meie jaoks sobiv kontseptsioon ja kindel kvaliteet, mis sobivad suurele perekeskusele. Kaubanduskeskused muutuvad järjest enam vaba aja veetmise kohtadeks, kus pidevalt suureneb toitlustuse osakaal. Toitlustus teatavasti on maailmas meelelahutus number 1,” lisas Pärnits.

Lisaks praegustele söögikohtadele avatakse peale LIDO Ülemiste keskuses veel Sushi Cafe, BabyBack ja veel mõned väiksemad kohvikud.

“Soovime tutvustada Lätit laiemalt, seetõttu töötasime välja LIDO järgmise viie aasta äriplaani,” ütles LIDO tegevdirektor Rita Auzia. “Uue kontseptsiooni kohaselt avame rohkem uusi restorane väljaspool Lätit. Hetkel on meil üks restoran Eestis, mis tegutseb edukalt juba alates 2009. aastast. See näitab, et meie naabritele meeldib samuti meie traditsiooniline köök. Just seetõttu avame varsti Eestis veel ühe LIDO bistroo,” lisas Auzia.

Ülemiste keskuses avatav LIDO on uue bistroo kontseptsiooniga, mida kasutatakse ka eelmisel kuul avatud Läti ostukeskuses Domina – sisekujunduses on kasutatud nii traditsioonilisi kui ka moodsaid elemente. LIDO põhikomponendid hoitakse siiski sama – kvaliteetne toit, soodne hind, lai menüü, värske tooraine ning avatud köök, kus kõik külastajad saavad näha toidu valmimist.

Teine ehitusjärk hõlmab endas 32 000-ruutmeetrise uue osa, uue peasissepääsu ja kolmekorruselise parkimismaja rajamist. Samuti saab kogu senine, olemasolev keskus uue, kaasaegse ilme. Peale Ülemiste Keskuse teise järgu valmimist 2014. aasta oktoobris saab seal olema 95 000 ruutmeetrit üldpinda, ligikaudu 60 000 ruutmeetrit renditavat pinda, 210 kauplust ja restorani. Jätkuvad enamus praegusi rendilepinguid, kuid lisaks on rendilepingud sõlmitud ka uute rentnikega: H&M, Reserved, Mojito, Sinsay, Next, Desigual, Guess, Terranova, United Colours of Benetton, The Pier jt. Praeguseks on rendilepinguga kaetud 85% uue ehitusjärgu pindadest.

Ülemiste keskus (avatud 2004. a.) on perekeskus, mis pakub oma kaupu ja teenuseid enam kui 150 erinevale kauplusele ja teeninduskohale. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow AS (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Eestis kuuluvad Linstow’le lisaks Ülemiste keskusele Radisson Blu Hotell Olümpia ja Park Inn Central Tallinn. Linstow kuulub investeerimisfirmale Awilhelmsen AS-ile.

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on kerkinud 68,6 punktile, mis aastaseks indeksi kasvuks teeb 12%. Elamispindade pakkumishindade tõus kiireneb, kui tehinguhindade kasv ei jõua sellele siiski järele.

Eesti elamispindade keskmine pakkumishind käesoleva aasta märtsi keskpaigas oli 900 €/m². Veel aasta tagasi oli see sadakond eurot madalamal.

Pakkumishindade tõusu aitab vedada pakkumiste arvu vähemaksjäämine. Tänane eluruumide müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on 16 900, mis on 2,3% allpool aastatagusest.

Pakkumisi tuleb juurde

Siiski võime öelda, et elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on vaikselt-vaikselt kasvama hakanud. Pakkumiste juurdetulemise põhjuseid on laias laastus kaks.

Esiteks peibutab kõrgem võimalik müügihind neid inimesi, kes on siiani müügimõtteid veeretanud, kuid otsust veel langetada pole julgenud. Kerkinud hind annab võimaluse kinnisvara realiseerimiseks, mis toobki kuulutuste arvule lisa.

Teine pakkumiste lisandumise põhjus on märksa proosalisem. Kõrgustesse kerkinud pakkumishind muudab kinnisvarapakkumised ostjate jaoks raskemini kättesaadavaks. See omakorda sunnib kinnisvaramüüjaid müügitehingu õnnestumise nimel rohkem pingutama. Üheks võimaluseks sellel teel on kinnisvara müügipakkumise lisamine portaali KV.EE.

Äkilist trendide muutust pole oodata

Lähitulevikult ootame pakkumiste arvu vaikset edasist kasvu. Seda nii lisanduvate uusarenduste arvelt, kui vanemate korterite arvelt.

Pakkumishindadel vaevalt teist teed on. Pole tõenäoline, et üldise status qou tingimustest kiire hinnatõus kiireks languseks pöörduks. Pigem võib eelolevaks aastaks prognoosida pakkumishindade kasvu aeglustumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
Maakond	02/2013	02/2014	Muutus, %	02/2013	02/2014	Muutus, %
Eesti	14 774	14 414	-2%	1 017	1 166	15%

Haapsalu	8 317	7 406	-11%	1 304	1 585	22%
Jõgeva	23	19	-17%	488	436	-11%
Kuressaare	1 235	1 690	37%	303	408	35%
Kärdla	147	181	23%	252	238	-6%
Narva	144	190	32%	324	274	-15%
Paide	259	230	-11%	580	542	-7%
Põlva	394	435	10%	338	363	7%
Pärnu	87	103	18%	374	391	5%
Rakvere	1 266	1 250	-1%	906	1 044	15%
Rapla vald	219	237	8%	349	373	7%
Tallinn	142	165	16%	857	874	2%
Tartu	1 664	1 704	2%	1 013	1 230	21%
Valga	332	327	-2%	231	227	-2%
Viljandi	385	313	-19%	545	554	2%
Võru	160	164	2%	447	421	-6%

KV.EE indeks

Teisipäeval 25.03.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine”. Koolitust viib läbi pikaajalise kinnisvaraprojektijuhtimise kogemusega Margus Mändmets.

Koolitus on suunatud:

kinnisvaraarendajatele, kes vajavad oskusteavet ja teist vaatenurka, kuidas kinnisvara arendusprojekti edukalt algusest lõpuni viia;
maakleritele, kes müüvad ehitusjärgus kinnisvaraobjekte või ehituskrunte ja vajavad teadmisi, etklienti paremini teenindada;
eraisikutele, kes soovivad oma maja ehitamise jaoks teadmisi;
kõikidele kinnisvarahuvilistele, kes soovivad oma teadmisi kinnisvaraprojektide juhtimise valdkonnas laiendada.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub teisipäeval 25/03/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2013. aastal varasema aasta keskmisega võrreldes 10,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 13,3% ja majade hinnad 4,1%.

2012. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 7,3% ja 2011. aastal 8,5%.

2013. aasta IV kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga oli eluaseme hinnaindeksi muutus 15,6%, korterite hinnad on tõusnud 20,2% ja majade hinnad 4,9%. Korterite hinnad on tõusnud kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 21,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 23% ning ülejäänud Eestis 7,7%.

2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis IV kvartalis eluaseme hinnaindeks 2,6%, korterite hinnad tõusid 3,7% ja majade hinnad langesid 0,1%. Võrreldes III kvartaliga tõusis IV kvartalis korterite hinnaindeks Tallinnas 3,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,6% ning ülejäänud Eestis 5,2%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2013

Eesti ühe juhtiva kinnisvarafirma 1Partneri 2013. aasta kinnisvarateenuste käive kasvas 56 protsenti 1,8 miljoni euroni ning kasum 175 protsenti 475 000ni.

1Partner Kinnisvara juhatuse esimehe Martin Vahteri sõnul läks mullu äri alates maikuust stabiilselt üles ja kogu grupi käive tegi aasta lõpuks rekordi. “Töötasime rohkem ärikinnisvara ning soome ja vene maaklerite osakondadega ja tõusime mullu kindlalt Tallinna suurimaks kinnisvarafirmaks,” ütles Vahter ja lisas, et eelmisel aastal palgati ka paarkümmend uut töötajat.

Martin Vahteri kinnitusel on kinnisvaraturg aktiivne ja selle tulemusena läks mullu hästi kogu sektoril. “Mind teeb veidi murelikuks kinnisvara kiire hinnatõus, mis pikas perspektiivis ei mõju hästi vahendusfirmale ega ka klientidele,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara 2014. aasta olulisemad eesmärgid on läbi konkreetsete planeeritud tegevuste teenuskvaliteedi tõstmine ja turuosakaalu jätkuv suurendamine.

Kogu 1Partner grupi käive oli 3,8 miljonit ja kasum 535 000 eurot.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Viimsi elamispindade turg saab hoo sisse

Viimsi elamispindade turul on hoog sees

Suuremad pinnad lähevad hästi kaubaks

Turu aktiivsus kandub elamumaa sektorisse

Ülemiste Citys lammutatakse hiiglaslik Dvigateli metallitootmishoone

Tootsi Kivi: Elamute vahele tasub projekteerida sillutuskivikattega sõiduteed ja parklataskud

Statistika: Eluasemelaenude käive on 51% elamispindade tehingukäibest

Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €, vasak) ja laenude osakaal tehingutest (%, parem)

Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €, vasak) ja laenude osakaal tehingutest (%, parem)

Noorteühingud saavad taotleda äriruumi majandamiskulude toetust

Kinnisvarakool: Kinnisvara täiendkoolitus toimub 31.-04.04.2014

Lisateave ja registreerumine

Arco Vara kavandab võlakirjaemissiooni

Arco Vara kavandab võlakirjaemissiooni

Eesti Puitmajaliidu uueks juhatuse esimeheks valiti Sven Mats

Ülemiste Citysse kerkib suveks kaks uut kontori- ja tootmishoonet

Merko rajas Vääna-Jõesusse 140 km torustikke ning alustab uue etapi töödega

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürnike valikuvõimalus suureneb

Arco Vara avas üle-eestilise kinnisvara nõustamiskeskuse

Korteriühistud saavad linnalt haljastustoetust

Kalaranna tänava ehitamine algab eeloleval suvel

Ülemiste keskus saab endale LIDO restorani

KV.EE: Elamispindade pakkumis i tuleb vaikselt juurde

Pakkumisi tuleb juurde

Äkilist trendide muutust pole oodata

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub 25.03.2014

Lisateave ja registreerumine

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli kolme viimase aasta suurim

1Partner Kinnisvara käive kasvas poole võrra