Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

Mainor Ülemiste Mainor grupi 2016. aasta esimese poolaasta käive kasvas võrreldes mullu sama perioodiga 12%, ulatudes 10 miljoni euroni. Kontserni puhaskasum oli 3,5 miljonit eurot, mida on eelmisest aastast 82% enam. Eksport suurenes 23% ning selle osakaal müügis suurenes 10%.

Mainor AS juhatuse liikme Ants Pilvingu sõnul on kontserni jätkuva kasvu taga pidevad investeeringud – tänavu esimesel poolaastal investeeriti kokku 8,7 miljonit eurot ehk 2,4 korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. “Lõviosa investeeringutest läks Ülemiste Citys augustis valmiva 13-korruselise Öpiku kontorihoone ehitamiseks,” selgitas Pilving ja lisas, et aasta teisel poolel alustatakse ka Öpiku maja 2. torni ehitamisega, kus on 28 800 m2 kontori brutopinda. Tänavu plaanib Mainor investeerida kokku 21,4 miljonit.

Pilvingu kinnitusel kasvas grupi ettevõtetes töötajate arv vaid ühe protsendi võrra, mis näitab, et poolaastal saavutatud äride kasv on saavutatud tänu tööefektiivsuse suurenemisele. “Keskmiselt tootis iga meie töötaja 80% rohkem kasumit ning ka keskmine palk kasvas grupis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,1%, moodustades töötaja kohta kuus keskmiselt 1295 eurot,” märkis Pilving.

2016. aasta esimesel poolaastal parandas Mainor grupi kümnest ettevõttest üheksa oma majandustulemusi. Mahuka arengu läbis mööblitootmise digitaliseerimisel Askala OÜ. Samuti läbis akende tootmisprotsessi digitaliseerimise Rekman OÜ, mille heade tulemuste taga on ka suurenenud ekspordimaht Soome turule.

Gruppi kuuluvad Ülemiste City arendajad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS püüavad ärilinnakus luua välisfirmadele võimalikult head töökeskkonda, et soodustada nende Eestisse asumist ja sellega omakorda Eesti majanduse kasvu. “Ülemiste Citysse on kolinud India ühe suurema tehnoloogia ettevõtte HCL Technology Põhja-Euroopa tugiteenuste keskus. Lähiajal valmivasse Öpiku majja asub ankruna teinegi nimekas rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte 500 töötajaga,” märkis Pilving, kelle sõnul käivad täna läbirääkimised veel mitme suure rahvusvahelise ettevõttega Ülemiste Citysse asumise üle.

AS Mainor tegeleb peamiselt Ülemiste City kui targa linna arendamise ja gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse strateegilise juhtimisega. Tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad hariduse, puidu, metalli ja energeetika alal ning annavad tänaseks tööd kokku ligikaudu 250 inimesele. Mainor on olnud kasumis 25 aastat ehk kogu äriettevõttena tegutsemise aja.

Teder Law Firm Vallale esitati kooskõlastamiseks üksikelamu arhitektuurne eskiisprojekt. Taotlust ehitusloa väljastamiseks ei olnud aga esitatud. Valla arhitekt teatas isikule e-kirja teel, et planeerimis- ja ehituskomisjoni koosolekul otsustati eskiisprojekti mitte kooskõlastada. Isik pöördus selle otsuse vaidlustamiseks kohtusse.

Kohus leidis, et e-kirjaga kooskõlastuse andmisest keeldumise ja eskiisprojekti muudatuste tegemiseks juhiste andmise puhul on tegemist halduse toiminguga, mitte haldusaktiga ning et vaidlustatud kirjal ei ole iseseisvat reguleerivat toimet.

Eskiisi kooskõlastamine ei garanteeri ilmtingimata ehitusloa saamist ja sellest keeldumine ei too kaasa ka vältimatult ehitusloa andmisest keeldumist. Ehitusloa menetlus algab ehitusloa taotluse ning ehitusprojekti esitamisega. Antud juhul ehitusloa väljastamise taotlust esitatud ei olnud. Seega ei olnud kooskõlastuse andmisest keeldumine ei ehitusloa menetluse toiming ega selle raames antav haldusakt. Sisuliselt oli antud juhul tegemist haldusorgani loamenetlusele eelneva hinnanguga ehitusloa taotluse eduväljavaadete kohta.

Kohus möönis samas, et isik saab haldusorganilt nõuda haldustoimingutele üldiselt esitatavatest nõuetest kinnipidamist. Ka siis, kui isikul teabe saamiseks nõudeõigust ei ole, võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel.

Arvestada tuleb, et ehitusloa taotlemine ja selleks ehitusprojekti koostamine on seotud oluliste rahaliste kulutustega ning seega võib olla isikul põhjendatud huvi kontrollida enne ehitusloa taotlemist eskiisprojekti muutmise kohta antud soovituste õiguspärasust. Kui see õigusvaidlus jääks lahendamata, tuleks kaebajal kas riskida ehitusloa andmisest keeldumisega või muuta enda õigusi kahjustaval viisil eskiislahendust, kuigi selleks ei pruugi vastustaja poolt väidetavat vajadust – osaliselt või tervikuna – tegelikult eksisteerida.

Pille Pettai
Teder Law Firm
Kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht

Kinnisvarakoolis toimub 27/09/2016 kinnisvarakoolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolituse “Kinnisvara hindamise ABC” eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“ toimub teisipäeval 27/09/2016 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduostjal on raha olemas ja muid takistusi tehingu sõlmimiseks ei ole, on mõistlik kohe pärast müügieelseid läbirääkimisi reserveerida notari aeg müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Sageli on aga laenuandjalt lõplik laenuotsus saada alles peale konkreetse ostuobjekti olemasolu. Kiire tehingu sõlmimisel võib olla teisigi takistusi – näiteks olemasoleva kinnisvara müümisele kuluv aeg.

Selleks, et soovitud ostuobjektist mitte ilma jääda, on mõistlik sobilikuna tunduv kinnisvaraobjekt broneerida. Ekslik on väide, et kinnisvara broneerimisleping peab olema notariaalne.

Riigikohus on broneerimislepingu olemust selgitanud selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust jätta teatud ajavahemiku vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata. Seega ei või müüja, olles sõlminud potentsiaalse ostjaga broneerimislepingu, kinnisasja broneerimistähtaja jooksul teistele huvilistele müügiks pakkuda, reklaamida selle müüki massiteabevahendite kaudu ega pidada teiste isikutega sellealaseid läbirääkimisi.

Sisuliselt võetakse müügikuulutus broneerimisajaks maha või märgitakse müügikuulutuse juurde, et objekt on broneeritud. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on broneerimistähtaja jooksul tema jaoks alles, ja tal on mõistlik aeg tehinguks vajalike tingimuste ettevalmistamiseks.

Seejuures ei või broneerimislepingu sisu vastata eellepingu tingimustele. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seaduse kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud kindlas vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja võõrandamislepingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja nii peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.

Siit tulenevalt ei või broneerimisleping sisaldada osapoolte kohustust sõlmida müügileping.

Kui koduostja sõlmib kinnisvaramüüjaga broneerimislepingu ja tasub broneerimistasu, kuid olude sunnil jääb tehing tegemata, siis ta broneerimistasu tagasi ei saa.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Arco Vara vahendatavatest üüripindadest tunti ettevõtte koduleheküljel juunis enim huvi Tartus asuva maja vastu, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Ei ole just tavaline, et üürile antav maja kogub rohkem tähelepanu kui näiteks mõni soodsa hinnaga korter. Ilmselt on tosin aastat tagasi Variku linnaossa ehitatud hoone tõmbenumbriteks nii soodsad kommunaalmaksed kui ka kvaliteet. Lisaks saab esile tuua asukoha – poed, lasteaed, ühistranspordipeatused on kõik väga lähedal.

Variku piirkond on iseenesest väga rahulik, siin pole eriti palju kortermaju. Samas jäävad ümbruskonda suuremad transpordisõlmed, kust pääseb autoga väga kiiresti linnast välja või siis näiteks Lõunakeskusesse ostlema.
Plekk-katusega kivist maja netopind on 173,8 m², uus viimistlus teostati 2009. aastal. Ruumilahendus koosneb 4 magamistoast, avatud köögist, elutoast, koridorist, kahest tualettruumist, vannitoast, esikust ja pesuköögist, lisaks katlaruum.

Toad on valgusküllased ja elamiseks kõik vajalik olemas: gaasipliit, elektripliit, kamin, saun, mullivann, aurusaun, köögitehnika ja mööbel. Krundil 2 auto varjualust, puukuur, panipaik-kuur, laste mängumaja, kiik-liumägi, terrass 20×5 m, õhtupäikese poole, õunapuud, ilupuud, kasvuhoone, marjapõõsad. Majas on kliimasüsteem, gaasiküte, esimese korruse põrandaküte ja valveseadmed.

Majade üüriturg Tartus praktiliselt puudub

Üürimaju Tartus väga palju ei pakuta. Üksikute üürimajade hinnatase jääb vahemikku 500-650 eurot kuus ja sellest kõrgema hinnaga üürijaid lihtsalt ei leidu. Vaadates summasid, mida on võimalik ülikoolilinnas maja väljaüürimisega teenida, on selge, et omanikel ei ole erilist mõtet oma elamispinda üürile anda, sest üürimaksed ei kata kulusid ja võimalikke riske.

Seega teevad Tartu üüriturul ikkagi ilma üürikorterid, kusjuures üürileandjad peavad arvestama sellega, et nõudmised üürikorterite seisundile järjekindlalt kasvavad. Eelistatud on remonditud korter, kus elementaarne kodutehnika ja mööbel olemas. Remonti vajavat ja tühja korterit üldiselt üürile võtta ei soovita. Hind tuleks hoida keskmise turuhinna lähedal, pidades silmas, et kasulikum on pigem veidi soodsam hind ja pikaajaline üürnik, kui paar korda aastas uut üürnikku otsida ja ise kommunaalmakseid maksta.

Tartus on hoo sisse saanud ka lühiajaline üürimine. Hästi töötab näiteks Gildi külaliskorterite projekt, kus saab korterit üürida alates 2 nädalast. Populaarsed perioodid lühiajalisel üürimisel on 3-6 kuud. Üürivad peamiselt välismaalastest külalisõppejõud, projektipõhiselt Tartusse saabuvad IT-spetsialistid jne.

Korteri üürimine mitmekesi

Uus õppeaasta on paari kuu pärast algamas ja õpilased ning tudengid võtavad üüripinna sageli üürile mitme peale. Hulgakesi üürimisega ei kaasne üürilevõtjaile keerulisemad lepingud ega hinnatõus, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Üüripinda ja -kulusid soovivad enamasti jagada tudengid, aga ka näiteks vanurid ja ehitajad. Sellised üürijad soovivad kortereid, kus igaühel oleks oma tuba. Eelistatakse kindlasti remonditud kortereid, kus elementaarne kodutehnika ja mööbel on juba olemas. Omanikud otseselt mitmekesi üürimisele vastu ei ole, kuid soovivad reeglina põhjalikumat infot üürnike tausta kohta. Soovitaksin siin taustakontrolli osas kasutada maakleri abi, kelle jaoks on see igapäevane tegevus.

Valdavalt praktiseeritakse lepingu sõlmimist ühe vastutava isikuga, kuid soovitav on teha leping kõikide üürnikega, kes vastutavad solidaarselt kohustuste ees. Kui nüüd keegi mõtleb, et mitmele inimesele korraga üürile andmine on tulusam, siis praktikas see nii ei ole ja turuhinnast kõrgemat hinda küsida ei saa.

Kes sügisest Tartusse õppima asuvad ja elamiseks üürikorterit vajavad, nendele on üks lihtne nõuanne: Ärge jätke üüripinna valimist viimasele momendile! Augusti teises pooles võivad üürihinnad tõusta, kuna nõudlus kasvab järsult. Viimasel minutil üüritud korteri eest, tuleb maksta kogu üüriperioodi vältel kõrgemat hinda. Seega tuleks valik teha võimalikult kiiresti, kui on palju pakkumisi, aga üürihuvilisi veel kuigi palju turul ei ole.

Kinnisvarakool on avaldanud mitmeid eestikeelseid käsiraamatuid kinnisvaravaldkonnas.

Käsiraamatud on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaade ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatus pakutud näited ja kohtulahendid on valitud sellised, mida saab kasutada uue ehitusseadustiku puhul olukordades, kus põhimõttelisi muudatusi ei ole toimunud. Loodetavasti aitab käsiraamat uut ehitusseadustikku paremini mõista ja lihtsustab kohalikul omavalitsusel oma ülesannete täitmist.
Käsiraamat “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” on suunatud kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil maine teekond on otsa saanud. Samuti on käsiraamat hindamatu infoallikas inimestele, kes on pärimise protsessi keskel ja soovivad sellega seonduvad delikaatsed probleemid kiiresti ja õiglaselt lahendada.
Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on mõeldud nii väiksema- kui suuremamastaabiliste üürileandjate abimeheks. Käsiraamat puudutab üürileandmise majanduslikku aspekti. Samuti on põhjalikult käsitletud eluruumi üürileandmise õiguslikke külgi. Käsiraamat on mõeldud esimeseksabimeheks väikeinvestorile, kes plaanib sukelduda üüriäri imelisse maailma. Vaatame üsnagi detailselt, kuidas üles ehitada äriplaan ja hinnata üüriprojekti tasuvust ja mõistlikkust. Ka juba kogenud ja pikaajalise staažiga üürileandjad leiavadkäsiraamatust kindlasti kasulikke nõuandeid, kuidas oma äriprotsessi optimeerida, et selle abil kasumlikkust kasvatada.
Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja. Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Vaatame kogu kinnisvara müümise protsessialgusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni. Käsiraamat on praktilise joonega. St anname lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.
Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab anda lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Praktiline käsiraamat on abimeheks nii abiellu astujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel, aga ka neile abikaasadele, kes ei ole rahul valitud varasuhtega ja soovivad seda muuta. Samuti saab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist. Eluliste näidetega illustreeritud käsiraamatust saavad soovitusi ka elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad omavaheliste varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus kokkuleppeid sõlmida.
Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt finantseerimise poole pealt. Raamat käsitleb kõiki olulisi valdkondi, mida kinnisvaratehingute juures peab teadma – maakleri tegevust reguleerivatest küsimustestvõlaõiguse ja asjaõiguseni. Puudutamata ei jää pärimisõigus, maksustamine ja notarite tegevus.
Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades. Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kunifinantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.
Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri töö olemusest. Käsiraamat on suunatud eelkõige inimestele, kes tunnevad huvi kinnisvaramaakleri ametivastu. Samas soovitame tegevuse põhialuste kinnistamiseks lugeda käsiraamatut kõikidel juba tegutsevatel maakleritel.

Kõik kinnisvaravaldkonna käsiraamatud on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja suuremates raamatupoodides.

Tallinn Tondiloo pargi rajamise viimase etapi ehitusega luuakse seni kasutusena seisnud tühermaa asemele kaasaegse kujundusega, funktsionaalne, kompositsiooniliselt tasakaalustatud ning turvalisust pakkuva pargiala.

Tondiloo pargi rajamine muudab keskkonda atraktiivsemaks ka noortele peredele

Tondiloo pargi rajamise viimase etapi ehitusega luuakse seni kasutusena seisnud tühermaa asemele kaasaegse kujundusega, funktsionaalne, kompositsiooniliselt tasakaalustatud ning turvalisust pakkuva pargiala.

Viimase ehitusetapi puhul on tegemist viimase osaga Tondiloo haljasalade rajamisel. Projekti kohaselt on haljasalale planeeritud koerte treeningplats, mitmed väiksemad ja suuremad mäed, ümmargune sillutatud plats puhkealadega, laste mänguväljakud, koerte jalutusväljak, teedevõrk, välisvalgustus ja haljastustööd.

„Eesti suvi on kahjuks nii lühike, et kohe, kui väljas on päiksepaisteline ilm, tahaks aega veeta vabas õhus koos oma perekonnaliikmetega. Seda enam, et meie linnaosas pole randa. Sel juhul laste mänguväljak linnaosa kõige suuremas pargis ongi lahendus noortele peredele koos suve nautida, mitte ummikutes seistes Pirita või kesklinna poole liikudes, vaid oma kodukandis. Tondiloo pargist saab suurepärane perekonnaga ajaveetmiskoht. Siin leiavad tegevust nii nooremad kui ka vanemad inimesed. Pargis on pingid, kus saab aega maha võtta ja loodust nautida, on kaasaegsed mänguväljakud, mis pakuvad mängulusti nii rajooni kõige väiksematele elanikele kui ka noorukitele. Pargis on kaks koerte jalutusväljakut, väljakutel on prügikastid ja biolagunevad kotid, et omanikul oleks mugav oma lemmiku järelt koristada ja loomulikult ka treeningelemendid, mis panevad proovile koera tasakaalu, jõu ja täpsuse. Uuendusena on pargis kaks joogiposti, kus palaval suvepäeval saab janu kustutada,“ leiab Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Haljasala on projekteeritud vastavalt projekteerimistingimustele ning selles toodud nõuetele kooskõlastuste osas. Vastavalt projekteerimistingimustele oli projekteerija ülesandeks projekteerida lahendus, mis harmoniseeriks terviklahendusega ning ümbritseva keskkonna arhitektuurse ja maastikulise miljööga. Siia alla kuuluvad ka eelnevates, seda haljaskoridori läbivate haljasalade lahendused, millega antud projektis on arvestatud. Terviklahendus peab arvestama suurema korterelamute arvuga kogu haljasala ümbruses, mitte ainult vahetult haljasala vahetus läheduses olevate elamutega. Linnaruumi kujundamisel ei saa arvestada ainult ühe korterelamu hetkeseisu elanikkonnaga, vaid tuleb vaadata üldist pilti.

Linnamäe tee 32 eramu lähedal asuv mänguväljak, on mõeldud lastele vanuses 4-12 eluaastat. Rajatav mänguväljak vastab ohutusstandarditele ja ümber atraktsioonide on paigaldatud pehmed kummimatid.

Arco Vara Tallinna osakonna juht Daniel-Aleksander Chasan on kindel, et antud pargi ja mänguväljaku rajamine tõstab kindlasti ümbruskonna kinnisvara väärtust. Keskkond muutub palju inimsõbralikumaks ja võib öelda, et elurajoon muutub atraktiivsemaks ka noortele peredele.

Fondivalitseja East Capital hallatav East Capital Baltic Property Fund III ostab 48 miljoni euro eest Olympic Entertainment Groupilt (OEG) Tallinnas juunikuus avatud hoone, milles asuvad Hilton Tallinn Park hotell ja Olympic Park Casino. OEG kontserni kuuluvad ettevõtted jätkavad hotelli ja kasiino pikaajalise operaatori ja varade omanikuna.

OEG saab tehingust ligikaudu 17 miljonit eurot tulu. “Meie jaoks on see aastaid väldanud arendusprojekt nüüd saanud väärika punkti,” oli OEG juhatuse esimees Madis Jääger rahul sõlmitud tehinguga ning lisas, et kinnisvara omamine ei ole kontserni jaoks kunagi olnud eesmärk omaette. “Olympic on ennekõike ikkagi turismi- ja meelelahutusettevõte ning see tehing aitab meil veelgi paremini keskenduda oma põhitegevuse arendamisele,” rõhutas Jääger.

“Tegemist on vaieldamatult märgilise objektiga kogu regiooni kinnisvaraturul ning see sobib kõigi näitajate poolest väga hästi meie niigi esinduslikku investeeringute portfelli,” kommenteeris East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma.

Tehingut nõustasid Triple Net Capitali juhtivpartner Heiti Riisberg ja advokaadibüroo Primus müüja poolelt ning advokaadibüroo Raidla Ellex ja audiitorbüroo Ernst & Young ostja poolelt. Tehingut finantseerib Swedbank.

Tehingu lõpuleviimine sõltub tavapäraste tingimuste täitmisest, sh Eesti konkurentsiameti heakskiidu saamisest.

Inimesed on sageli ebameeldivalt üllatunud, kui kinnisvara üürimine või ost-müük toob lemmikloomade tõttu kaasa lisasekeldusi ning -kohustusi, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.

Üüripinna leidmine võib osutuda kaunis keeruliseks, kui omada kassi, koera või muid loomi. Uuemate ja värskelt renoveeritud korterite puhul on üürileandjal oma vara hoidmine tähtis ning lemmikloomad ei ole tavaliselt lubatud.

Tihti sõltub korteri üürimine loomaomanikule üürileandja kogemusest eelnevate üürnikega. Kui see on olnud positiivne, siis võetakse ka edaspidi loomadega üürnikke. Harvad ei ole juhud, kui soovitakse lemmiku kohta pilte ning üksikasjalikumat infot, et lõplik otsus teha.

Üldjuhul osutub kõige keerulisemaks üüripinna leidmine koera- ja kassiomanikele, puuriloomadega on lihtsam.

Koerte puhul loetakse problemaatiliseks lisaks mööbli ja parketti rikkumisele ka haukumist, mis segab naabreid, kes võivad omakorda üürileandjale või ühistule sellekohase pretensiooni esitada.

Lemmikloomade olemasolu üürilepingusse

Mõned korteriomanikud soovivad loomaomanikelt tagatisraha topelt – kui loom on midagi rikkunud, siis on omanikul võimalik uued asjad soetada. Kindlasti fikseeritakse korteri vastuvõtu-üleandmise aktis täpne elamispinna kirjeldus koos fotodega, et võimalikke kahjusid oleks kergem fikseerida ja hüvitist nõuda.

Praktikas pannakse üürnikule kohustuseks ka pehme mööbli keemiline puhastus peale väljakolimist. Üürihinda lemmiklooma olemasolu tavaliselt ei mõjuta. On esinenud juhtumeid, kus üürnikud ei teavita üürileandjat loomadest ning üürileping on seetõttu lõpetatud. Tavaliselt panevad üürilevõtjad lemmikloomi kujutavaid fotosid erinevatesse sotsiaalmeediakanalitesse ning sealt korteriomanikud sellekohast infot leiavadki.

Mõnikord üritatakse ka loomi peita. Näiteks võib tuua juhtumi kassiga, kes suleti selleks ajaks riidekappi, kui korteri omanik käis rõduust parandamas. Kassi näugumist püüti summutada valju muusikaga, kuid looma hädakisa jõudis siiski omaniku kõrvu ja kiisu perenaisele jäid sellest juhtumist mälestuseks ebameeldivat lõhnavad riided.

Loomad mõjutavad ka eluaseme ostmist

Lemmiklooma omanik valib kodu ostmisel kindlasti variandi, kus oleks ka lemmikul mõnusam elada. Koertega elanikud soovivad kodu, kus läheduses oleks park, et saaks jalutamas käia. Kassiomanikud aga otsivad rõduga korterit, kus nende lemmik saaks aega veeta. Uuritakse ka naabrite suhtumist loomadesse ning teiste loomade olemasolu kohta.

Koduloomade olemasolu võib olla mõjutavaks faktoriks korteri müügiedu juures. Kasside ja koertega kaasnevad spetsiifilised lõhnad ja kõigile ei pruugi see sugugi meeldida. Lendlevad kassikarvad sunnivad allergiku lävelt ümber pöörama. Ka koeraga naaber ei pruugi olla eelistatuim valik.

Uus Maa

Eesti

Suvi on käes ja kinnisvaraturg veidi rahulikum. Samas on tehinguaktiivsus olnud küllalt suur ja seda hoolimata ka vahepeal olnud jaanipühadest. Osalt on põhjuseks soov enne suve asjad korda ajada ning teisalt ka see, et paljud möödunud aastal alustatud projektid on saanud valmis ning nüüd käiakse usinalt neid notaribüroodes ostjatele vormistamas.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis juunikuu jooksul 4068 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maist 9,5% vähem. Aastataguse juuniga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus aga 5%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinnas tehinguaktiivsus juunis mõnevõrra langes. Maa-ameti andmeil toimus 1102 ostu-müügitehingut, mis on maikuust 6,6% vähem. Mulluse juuniga võrreldes kasvas tehingute hulk aga 12,4%.

Kortereid müüdi 715 (mais 804), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1521 eurot. Võrreldes maikuuga kasvas hinnatase 0,9% ning eelmise aasta juuniga kõrvutades 6,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1362 €/m2. Muutus võrreldes maiga -5,7% ja aastaga -16,3%*.
Kadriorg: 1904 €/m2. Muutus võrreldes maiga -18,1%* ja aastaga -11,2%*.
Kalamaja: 2030 €/m2. Muutus võrreldes maiga +1,6% ja aastaga +11,8%*.
Kesklinn: 2013 €/m2. Muutus võrreldes maiga +4,5% ja aastaga +3%.
Kristiine: 1778 €/m2. Muutus võrreldes maiga +1% ja aastaga +16,3%*.
Lasnamäe: 1340 €/m2. Muutus võrreldes maiga +1,6% ja aastaga +10,1%*.
Mustamäe: 1428 €/m2. Muutus võrreldes maiga -1,9% ja aastaga +9%.
Nõmme: 1408 €/m2. Muutus võrreldes maiga +8,6% ja aastaga +8,6%.
Pirita: 1737 €/m2. Muutus võrreldes maiga +6,8% ja aastaga +5,5%.
Põhja-Tallinn: 1508 €/m2. Muutus võrreldes maiga +2% ja aastaga +7%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 31 (mais 40) ning hoonestamata elamukrunte 20 (mais 8).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli tehingute poolest juunis erakordselt aktiivne. Maa-ameti andmetel toimus 253 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maist 27,8% enam. Mulluse juuniga võrreldes kasvas tehingute hulk 24%. Sellise suure tõusu põhjuseks on nii valminud uusarenduste korterite suurem ostu-müügitehingute sõlmimine kui ka mõnede kobartehingute lõpuleviimine, mis tihti toimuvad seotud osapoolte vahel.

Eelmainitud uute korterite müük kasvatas ruutmeetri keskmist mediaanhinda, milleks kujunes 170 müüdud korteri põhjal 1304 eurot. Võrreldes maikuuga kasvas hinnatase 13,2% ning mulluse juuniga 13,3%. Võib eeldada, et niisuguseid hinnahüppeid tuleb järgnevate kuude jooksul veelgi, sest mitmed möödunud aastal alustatud uued projektid on valmimas. Üldist hinnataset sellised erandid aga ei mõjuta.

Ka eramuid-suvilaid müüdi juunis tavapärasest suurem hulk – 22 (mais 13). Hoonestamata elamukrunte müüdi aga vaid 1 (mais 4).

Ida-Virumaa

Maa-ameti statistika kohaselt toimus Ida-Virumaal juuni jooksul 258 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maikuust 12,5% vähem. 2015. aasta juuniga võrreldes langes tehingute hulk 11,9%.

Korteriturg suuremates keskustes oli tavapärases liikumises. Narvas müüdi 41 korterit (mais 42), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 353 eurot. Võrreldes maiga langes antud näitaja 17,2% ning mulluse juuniga võrreldes 24,1%.

Kohtla-Järvel müüdi 53 korterit (mais 49), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 71 eurot. Võrreldes maiga langes hinnatase 27,1% ning aastaga 26%.

Jõhvis müüdi juunis aga 16 korterit (maikuus 23), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 166 eurot. Kui maikuu tehingutega võrreldes kasvas antud hinnatase 31,1%, siis aastaga langes see 25,6%.

Olgu öeldud, et kõik eelmainitud tõusud ja langused on Idavirumaa kinnisvaraturu eripärasid arvestades tavapärased.

Jõhvis, kui maakonna tähtsaimal eramuturul müüdi juunis 4 maja (mais 7) ning 2 elamukrunti (mais 1).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tõmbas juunis veidike hoogu maha, kuid oli aasta keskmisega võrreldes siiski aktiivne. Maa-ameti andmeil leidis aset 91 ostu-müügitehingut, mis on maikuust 31,1% aja mullusest juunist 9,9% vähem.

Kortereid müüdi 59 (mais 91), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 930 eurot. Võrreldes maiga langes hinnatase 1,2% samas kui aastaga kasvas see aastaga 1,4%.

Eramuid müüdi 18 (mais 15) ning hoonestamata elamumaid 2 (mais 8).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli juunis keskmisest vaiksem. Maa-ameti andmeilt toimus 26 ostu-müügitehingut, mis on 38,1% maikuust vähem. Mulluse juuniga võrreldes langes tehingute hulk 21,2%.

Kortereid müüdi 17 (mais 24), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 486 eurot. Kui maikuuga võrreldes langes antud näitaja 21,7%, siis aastaga kasvas see 8%.

Eramuid müüdi 4 (mais 10) ja hoonestamata elamumaid 1 (mais 2).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli juunis aasta keskmisega võrreldes aktiivne. Maa-ameti andmete kohaselt leidis aset 31 ostu-müügitehingut, mis on 19,2% maikuust enam. Aastataguse ajaga võrreldes tehti aga 8,8% vähem tehinguid.

Kortereid müüdi 18 (mais 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 608 eurot. Võrreldes maiga kasvas antud näitaja 11,8% ning aastaga 7%.

Eramuid müüdi 9 (maikuus 3).

Kuressaare

Maa-ameti andmeil toimus Kuressaares juunikuu jooksul 23 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 25,8%, kuid aastataguse ajaga võrrelduna kerkis see siiski 21%.

Kortereid müüdi 17 (mais samuti 17), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 720 eurot. Kui maikuuga võrreldes langes hinnatase 18,5%, siis aastataguse ajaga võrreldes kasvas see 7,5%.

Eramuid müüdi 3 (mais 7) ning hoonestamata elamukrunte 1 (mais 3).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg jätkas juuniski aktiivselt. Maa-ameti andmetel toimus 33 ostu-müügitehingut, mis on täpselt sama kui maikuus. Mullu juunis toimus 58 tehingut, kuid paljud neist oli korterite hoonestusõiguste müügid, mis tegelikku turgu ei mõjutanud.

Kortereid müüdi 22 (mais 23), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 480 eurot. Võrreldes maiga langes hinnatase 12,2% ning aastaga 10,6%.

Eramuid ja elamukrunte ei müüdud.

Artikli allikas on
Uus Maa

Eften EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas KanAm Grund Grupilt Domina kaubanduskeskuse Riias. 74,5 miljoni euro suurune ostuhind teeb sellest EfTENi kinnisvarafondide läbi aegade suurima tehingu.

EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakase sõnul eelnes tehingule kuus kuud tõsist tööd. „Saame olla uhked, et meie portfelli kuulub nüüd niivõrd suur ja märgilise tähtsusega kaubanduskeskus,“ ütles Arakas.

Tehingu väärtus on 74,5 miljonit eurot, mis tähistab suurimat ühekordset investeeringut EfTENi ajaloos. Tehingut finantseeris 45 miljoni euro ulatuses Nordea pank ning ülejäänud mahus EfTEN Kinnisvarafond II AS tänavu juunis läbi viidud aktsiaemissiooni vahenditest, kus erinevad Balti pensionifondid ja elukindlustusettevõtted ning EfTEN Capitali varajase faasi investorid märkisid aktsiaid kokku 34,3 miljoni euro väärtuses.

Nordea panga Läti juht Janis Buks märkis, et Domina kaubanduskeskus on oma sektoris üks juhtivaid tegijaid. „Olen kindel, et see investeering avab uusi ärivõimalusi ning võimaldab pakkuda keskuse külastajatele laiemat valikut kaupu ja teenuseid. Mul on hea meel, et Nordea sai olla osa uutest positiivsetest muudatustest ja eelseisvast arengust,“ ütles Buks.

Enam kui 120 tuhandel ruutmeetril laiuv Domina kaubanduskeskus, kus asub üle 160 kaupluse, on Riia suuruselt teine ostukeskus. Keskuse fookus on tippbrändidel, teiste seas on esindatud sellised rahvusvahelised kaubamärgid nagu United Colors of Benetton, Mark & Spencer, H&M, Tommy Hilfiger ja Guess. Domina keskus ehitati mitmes etapis ning valmis 2006. aastal kinnisvaraarendaja Pro Kapitali juhtimisel.

Globaalse haardega investori KanAm Grund Grupi jaoks tähistab müügitehing pärast ligi kümmet edukat aastat Läti turult lahkumist. „On olnud au pakkuda Riia elanikele suurepäraseid ostuvõimalusi niivõrd pikka aega. Nüüd on meil hea meel anda Domina ostukeskus üle parimatesse uutesse kätesse,“ ütles KanAm Grund Grupi varavalitsemise direktor Christian Bode.

EfTEN Capitali Läti tütarettevõtte jaoks on Domina ost kaheksas tehing. „Domina kaubanduskeskus oma unikaalse tsentraalse asukoha ja urbanistliku elegantsiga sobib hästi fondi strateegiaga. See ost on meie jaoks oluline samm edasi ning rõhutab meie juhtpositsiooni regioonis,“ ütles EfTENi Läti tegevjuht Viktors Savins.

Uuel omanikul on Domina keskusega suured plaanid. „Viime keskuse juhtimise uuele tasemele. Selleks oleme sõlminud kokkuleppe Dina Buncega, kellel on kaubanduskeskuste juhtimisel märkimisväärne kogemustepagas,“ ütles Savins. Bunce kuulus enam kui kaheksa aastat Riia Spice kaubanduskeskuse juhatusse ning on viimased kuus aastat edukalt juhtinud Leedus Šiauliais asuvat Saules Miestas kaubanduskeskust, mille EfTEN Real Estate Fund III AS mullu omandas.

Rimi Läti on kinnitanud valmisolekut avada Domina kaubanduskeskuses Rimi hüpermarket. „Sellest saab meie hüpermarketite ketile suurepärane täiendus,“ ütles Rimi Läti kinnisvara- ja arendusdirektor Didzis Kirstuks.

EfTEN Kinnisvarafond II AS on 2015. aastal asutatud kinnine core-investeerimisstrateegiaga kinnisvarafond. Fondi valitseb 2008. aastal asutatud EfTEN Capital AS, millel on Eesti Finantsinspektsiooni väljastatud alternatiivse fondivalitseja litsents.

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ Eesti korteriomanditehingute arv oli maa-ameti andmetel 2016 II kvartalis 5204. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv kasvanud tagasihoidliku 2,2%. Nii võime öelda, et korteritehingute arvon tõusuhoo maha võtnud.

Korteritehingute keskmine hind oli 2016 II kvartalis 1060 €/m². Eesti keskmine korteritehingu ruutmeetrihind kerkis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,5%.

Vaatamata aktiivsele tehingute turule on korterite hinnad nii Eestis tervikuna kui selle suurimas piirkonnas Tallinnas püsinud juba kuus kuud stabiilsena. Eesti korteritehingute keskmine hind on viimase pooleteise aasta jooksul püsinud üsna kitsas 1004 ja 1060 vahemikus.

Eesti korteritehingute käive oli 2016 II kvartalis 319 miljonit eurot. Tulenevalt tehingute arvu tõusust ja keskmise hinna kerkimisest kasvas korteritehingute käive eelmise aastaga võrrelduna 3,2%, mis on viimase 5 aasta üks väiksemaid kasvunumbreid.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m², parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Tartus toimub 28/09/2016 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus TÜ Raamatukogus, W. Struve tänav 1, kolmapäeval 28/09/2016, kell 13.00-18.00.