Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

ASi Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning E energija gruppi kuuluv UAB L-Vėjas sõlmisid 15. juunil 2020 lepingu tuulepargi taristurajatiste ehitustöödeks Telšiai rajoonis Leedus. Tööd hõlmavad tuulikute aluste ja teede rajamist ning tuulikute elektrifitseerimist.

Lepingu maksumus on üle 13 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2021. aasta detsembris.

Tõnu Toompark Viimaste kuude korteritehingute arvu langus ei ole peegeldunud korteritehingute hindadesse. Eesti suuremate tõmbekeskuste Tallinna ja Tartu korteritehingute hinnad olid mais 2020 aastatagusest märkimisväärselt kõrgemal. Pärnu hinnad püsisid sisuliselt aastatagusel tasemel.

Oktoobris 2019 kerkis Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind esmakordselt üle 2000 euro piiri. Mais 2020 oli hinnatase juba 2125 €/m².

Jätkuva silmapaistva hinnatõusu taga on jälle tehingute struktuur. Tehingute arvu vähenemine on mõjutanud eeskätt vanemate korterite asjaõiguslikke tehinguid. Alles on jäänud kallimad uute korterite tehingud.

Nii ei pea maikuistes kõrgemates kinnisvaratehingute hindades nägema mitte hinnatõusu jätkumist, vaid eelkõige muutunud tehingute struktuuri. Nii ei sobi kogu tehingute keskmine hind kinnisvara väärtuse muutuse analüüsimiseks.

<&p>

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit as at end of May 2020 amounted to 1.3457 EUR per unit. Compared to the previous month, NAV increased by +0.68%. The NAV was affected positively by the operating performance of properties and cash flow hedge movement during the month.

EPRA NAV as at the end of May 2020 increased to 1.4355 EUR per unit, corresponding to an increase of +0.61% over the last month. The Fund earned an unaudited consolidated net profit of EUR 924 thousand in May 2020.

The Management Company of the Fund will continue to actively monitor the economic impact of the pandemic and reassess the Fund‘s receivables and potential discounts for tenants. At the end of May 2020, the Fund had a sufficient amount of cash (EUR 5,508 thousand) to cover its liquidity needs amid the COVID-19 pandemic.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 01-03/09/2020 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustatakse õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga ning hakata maakleriks;
kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

“Kinnisvara ABC” toimub 01-03/09/2020 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2020. aasta mai lõpu seisuga on 1,3457 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on +0,68%.

Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ning muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. EPRA NAV 2020. aasta mai lõpu seisuga on 1,4355 eurot ühiku kohta, mis tähendab +0,61% -list kasvu võrreldes viimase kuuga. Fond teenis 2020. aasta mais auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 924 tuhat eurot.

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi fondivalitseja jätkab aktiivset pandeemia majandusliku mõju jälgimist ning hindab regulaarselt Fondi nõudeid ja võimalikke allahindlusi üürnikele. 2020. aasta mai lõpus oli fondil piisavalt raha (5 508 tuhat eurot), et katta oma likviidsusvajadused COVID-19 pandeemia perioodil.

Tõnu Toompark Elamispindade turul on toimunud suured muutused. Varasemad turgu toetanud tegurid on pöördunud. Kinnisvaraturu nõudlus on majanduse liikumiste tõttu püsivas muutuste protsessis.

Millised saavad olema arengud eeloleva poole-pooleteise aastajooksul?
Mis saab tehingute mahust? Mis hindadest?
Millises elamispindade turu segmendis on oodata ülepakkumist? Kas kusagil on ka defitsiiti?
Mis toimub üüriturul? Kas üüriärile tuleks nüüd alatiseks kriips peale tõmmata?
Millised on konkreetsed numbrilised prognoosid eelolevaks?

Neile ja paljudele teistele põletatavatele küsimustele annab vastuse elamispindade suur ülevaade. Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Selleks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid suvi 2020

Kaardimaksete käive on indikaator eratarbimise käitumise kohta sest eraisikud teevad maksekaartidega ligi 40% kogu eratarbimise kulutustest. Swedbanki poolt välja antud deebet- ja krediitkaartide osakaal Eestis on 61%, mille põhjal võiks Swedbanki klientide tarbimiskäitumist laiendada kogu Eestile.

Kaardimaksete käibe statistika näitab, et aprillis ja mais tegi eratarbimine Eestis tugeva languse. Sügavaim langus jäi aprilli algusesse, misjärel see tasapisi leevenema hakkas. Kui aprilli esimesel nädalal vähenes kaardimaksete käive aastases võrdluses 36%, siis mai viimaseks nädalaks oli langus taandunud vaid ühe protsendini.

Kaubanduskeskuste avamine parandas hüppeliselt tarbimist

Swedbanki kaardimaksete käibe paranemine on toimunud kõigis suuremas 15 kulugrupis. Kui aprillis suurenes Swedbanki kaardimaksete käive vaid toiduainete ostmisel, mis on ligikaudu viiendik majapidamiste tarbimiskorvist, siis mais oli kasvus kulugruppe juba neli: toiduained, sisustus- ja ehituskaubad, spordikaubad ja elektroonika. Mitmete kaupade ja teenuste ostudel – näiteks rõivaste, elektroonika, spordikaupade, ilukaupade ja -teenuste ja ostudel muudes erinevates poodides – paranes kaardimaksete käive hüppeliselt koos kaubanduskeskuste avamisega.

Turismiga seotud teenused tugevas languses

Mai lõpu seisuga olid väga tugevas languses kaardimaksed kõikides turismiga seotud teenustes: majutusasutustes, reisiteenustes, lennupiletite ostudes jms. Juuni esimesel nädalal ei olnud nende teenuste juures veel olulist paranemist näha. Samuti võetakse jätkuvalt automaatidest vähem sularaha, kui aasta tagasi samal ajal. See näitab, et eratarbimise langus on aprilli alguse madalseisust küll taandumas, kuid see on jätkuvalt nõrk.

Tarbimise vähenemine kasvatab säästusid

Tarbimise vähenemine on suurendanud inimeste säästusid. Swedbanki eraisikute nõudmiseni hoiuste portfelli kasv, mis aeglustus alates möödunud aasta aprillist, kiirenes eriolukorra kehtestamise järgselt taas. Mai lõpuks hoiuste portfelli kasv küll veidi aeglustus, kuid oli jätkuvalt väga tugev. Hoiuste portfelli kasvu aeglustumise põhjuseks maikuus oli ühelt poolt tarbimise languse taandumine aga ka Töötukassa töötasu hüvitise saajate arvu suur tõus. Mai lõpus sai töötasu hüvitist 19% kogu tööhõivest ja juuni keskpaigas juba 20%. Registreeritud töötute arv suurenes mai lõpuks kuu ajaga ligi 1950 inimese ning töötusemäär vaid 0,3 protsendipunkti võrra 7,8 protsendini. Seega ühe kuuga registreeritud töötute arvu tõus tarbimisele ja hoiustele veel olulise mõjuga ei olnud.

Töötasu hüvitise lõppemine ja töötuse järsem tõus annavad tarbimisele täiendava löögi

Olukord muutub kui juuni lõpus töötasu hüvitis ära lõpeb. See suurendab töötute arvu, pidurdab eraisikute hoiuste portfelli kasvu ning annab täiendava löögi tarbimisele. Meie prognoosi järgi saavutab tööpuudus tipu sügisel ning võib kerkida ligi 15 protsendini. Tarbimise langust pehmendavad inimeste suuremad säästud ja nende parem finantsseis võrreldes 11 aasta taguse majanduskriisi eelse ajaga. Kui 2002-2007. aastatel olid Eesti inimeste tarbimine ja finantskohustused keskmiselt suuremad, kui nende sissetulekud, siis kriisi järgsetel aastatel on mõlemad näitajad sissetulekute suhtes positiivsed olnud. See toetab inimeste finantskohustuste täitmist raskemates majandusoludes. Samas on säästude jaotus Eestis väga ebaühtlane, mistõttu mõjutab majanduskriis ja töötuks jäämine inimesi väga erinevalt.

https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/eratarbimise-tugev-langus-on-taandumas-kuid-on-jatkuvalt-nork

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pikendab valitsuse poolt kinnitatud koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuse taotlemisvooru tähtaega. Taotlemine lõppeb reedel, 19. juunil kell 16.00.

Taotluste koostamine vajab aega, et sõlmida kokkulepped rendileandjatega ning kuna taotluste arv on kasvanud vooru viimastel päevadel, pikendab EAS vooru lõpptähtaega, et kõik soovijad saaks taotluse ära esitada.

Valitsus toetas Eesti Kaupmeeste Liidu ettepanekut, mille järgi jagatakse kaubandusettevõtetele rendimaksete toetust põhimõttel, et riik kompenseerib rentnikule rendileandja poolt tehtud soodustusega sama suure osa rendist, kuid mitte rohkem kui 25%. Toetust saab taotleda kaubandus- või teenindusettevõtja, kes kasutab rendi- või üürilepingu alusel kaubandus- või teeninduspinda kaubanduskeskuses, mis oli 24. märtsil kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud. Samuti saavad toetust taotleda ka väljaspool kaubanduskeskuseid asuvate laste mängutubade pidajad.

Taotlusi saab esitada läbi EASi e-teeninduse (aken.eas.ee) kuni reede, 19. juuni kella 16.00ni. Taotluse esitamise järjekord ei ole toetuse saamisel määrav, ehk selle toetuse puhul ei kehti „kes ees, see mees“ põhimõte ning kõik enne tähtaega esitatud taotlused vaadatakse läbi. Kui tähtajaks esitatud nõuetele vastavate taotlustega taotletav kogusumma ületab meetme eelarvet, rahuldatakse toetused proportsionaalselt.

Juhime tähelepanu, et toetuse taotleja ei tohi taotluse esitamisel olla 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlgasid või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud. Samuti peab taotleja olema täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.

Tänaseks on kokku esitatud 344 taotlust summas 732 676 eurot. Toetuse kogueelarve on 4 miljonit eurot.

Riigi Kinnisvara otsib hankega Laagri riigigümnaasiumi õppe- ja spordihoone ehituse peatöövõtjat. Laagri õppe- ja spordihoone kompleksi projekteerimise aluseks on arhitektuurivõistluse võidutöö „Kaks kantsi“, mille autorid on Anto Savi, Jürgen Lepper ja Maiu Uusmaa arhitektuuribüroost BOA arhitektid. Laagrisse rajatav kool alustab tegevust 2022. aasta 1. septembril.

Laagri õppe- ja spordihoone hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 26. august 2020 kell 11.00. Hankedokumendid on leitavad riigihangete registris viitenumbriga 224351.

540 õpilasele ja 45 õpetajale kavandatav tänapäevane õppe- ja spordihoone ehitatakse Saue valda Laagrisse, Kooli tänav 1 kinnistule. Uue õppehoone suletud netopindala on ca 4500 m², tegemist on A-energiaklassi hoonega. Planeeritav hoonestus on kavandatud kahe mahulise kompleksina. Kinnistute (Veskitammi 24 ja Kooli tn 1) lääne serva on planeeritud spordihoone ja ida serva gümnaasiumi õppehoone, mis on omavahel ühendatud esimese korruse tasapinnas kulgeva galerii kaudu. Lahendus tagab sujuva ühenduse kahe funktsiooni vahel ja samas loob avarad vaated ning head valgustingimused gümnaasiumi õppehoonele.

Gümnaasiumi ehitust ja sisustust rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest, spordihoone ehitust Saue valla vahenditest.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul ennustavad mõned paanitsejad ja taksojuhid, et kinnisvarasektorit tabab sügav kriis ning mõni analüütik on lubanud vastasel juhul isegi karvamütsi ära süüa, kuid reaalsus on teine. Taastumine tuleb kiirem kui eelmisel korral ja selleks on reaalsed eeldused.

“Kindlasti ei tule sellist kinnisvarasektori kukkumist nagu 2008./2009. aasta kriisis, mil osade varaklasside hinnad langesid isegi rohkem kui poole võrra. Sisuliselt on tegemist väga erinevate kriisidega. Praegune kriis on tehniline – nõudlus ei vähenenud, lihtsalt osa majandusest keerati koroona tõttu mingiks ajaks jõuga kinni. Jah, sellele järgnevad majanduslikud mõjud, millest taastumine ei tule nädalatega, vaid kuude ning ilmselt paari aastaga. Võrdluseks võib tuua, et eelmisest kriisist taastusid kinnisvaras enamuse varaklasside hinnad keskmiselt kaheksa kuni kümne aastaga. Seekord nii pikalt ei lähe,“ prognoosis 1Partneri juht.

“Praegune seis on selline, et piltlikult öeldes kukkus aprillis ostu-müügitehingute aktiivsus korraks aastatesse 2009-2010, mais oli olukord veidi parem. Hetkel oleme aktiivsusega aastates 2011-2012. Praeguseks on Tallinnas eluotstarbelise kinnisvara ostu-müügitehingute hinnalangus olnud 5-10 protsendi piires, üüride puhul sõltuvalt piirkonnast 10-25 protsenti. Tundub, et selles kriisis läheb meil sarnaselt sellega, mis juhtus Leedus eelmises majanduskriisis – hinnad langesid oluliselt vähem kui Eestis, kuid tehinguaktiivsus jääb madalaks,” lisas Martin Vahter.

Martin Vahteri sõnul on tänane ühiskond üldiselt rikkam ning viimasel kümnendil tõstis hindasid pigem meie enda tootluse ja palga kasv, mitte laenatud raha. “Võrreldes eelmise kriisiga käitub ka riik teistmoodi – puhvreid ja vedrusid on rohkem nii eraisikutel-ettevõtetel kui Euroopal, mis suunab majandusse rekordilisi summasid,” rääkis Vahter.

“Teine suur põhjus, miks see kriis kinnisvara nii suurelt ei mõjuta on, et üle võimete tarbimist oli oluliselt vähem ning pangad on olnud laenamisel nii tavainimesele kui ka kinnisvaraarendajatele palju konservatiivsemad. Kinnisvaras on potentsiaalselt halbu laene üleval oluliselt vähem. Samuti on paljud inimesed juba kas kõik või arvestatava osa oma laenust kinni maksnud ning neil pole põhjust oma kodu odavalt müüma hakata. Kui eelmise kriisiga olid ka pangad ise halbade laenude tõttu raskustes, siis seekord on olukord teine,“ lisas Vahter.

“Ka arendajad õppisid eelmisest kriisist ning tegid nüüd projekte pigem niiöelda maja haaval ning alustasid uue ehitamist alles siis kui vana müüdud. Ilma müügibroneeringuteta uut maja pelgalt lootuse pealt ehitama ei hakatud. Pooleliolevaid arendusi on suhteliselt vähe ning laojääk on väike. Uued asjad on pandud ootele. Lisaks koondus kinnisvaraarendus suuremate-tugevamate kätte, kes jaksavad ka pikema müügiperioodi ära kannatada,“ rääkis kinnisvaraekspert.

“Pikas plaanis rõhutab värske Eesti inimarengu aruanne, et elu koondub järjest enam Tallinna ja Tartu ümber, mistõttu jätkub nendes kohtades kinnisvarasektori areng igal juhul,” sõnas Vahter.

Tänavu kevadel Maa-ameti Eesti põhjaosa kaardistuslendude käigus tehtud üle 800 000 kaldaerofoto on huvilistele kättesaavad Maa-ameti fotolaos ». Oluliselt täienes Hiiumaa, Saaremaa, Lääne-, Harju- ja Raplamaa fotokogu ning kogu Eesti merekaldajoon koos suuremate linnadega Lõuna-Eestis.

Maa-amet teostab igal aastal kaardiandmete uuendamiseks mõõdistuslende, mille käigus tehakse ka kaldaerofotosid. Kaldaerofoto on lennukilt 500 kuni 3100 meetri kõrguselt kaldega (mitte otse ülevalt alla) tehtud foto, mis on geopositsioneeritud ehk seotud konkreetse asukohaga. Pilte teeb mõõdistuslendude käigus fotorobot. Kaldaerofotode eesmärk on toetada kaardiandmete täpsustamist küljelt vaadatuna, mis aitab hilisemas töötluses objekte tuvastada.

Aastati on pildistatud piirkonnad erinevad, kuna kordamööda lennatakse ühel aastal üle Eesti põhjapoolsest, teisel aastal lõunapoolsest osast. Lisaks kaetakse igal aastal lendudega suuremad tiheasustusalad.

„2020. aasta värskeimad kaldaerofotod on valdavalt Eesti põhjaosast, kuid ka mujal asuvatest suurematest asulatest,“ märkis Maa-ameti fotogramm-meetria osakonna nõunik ja mõõdistuslendude tegija Mait Metsur. „Märtsis olid ilusad ilmad ja seetõttu saime esimest korda nii varakevadel aeropildistamist alustada,“ tõi Metsur välja. „Kevade jooksul tegime aerofotosid Põhja-Eesti läänepoolsest alast, lõpetades Aegviidu-Paide-Võhma joonel, nüüd oleme alustanud Põhja-Eesti idapoolse osa jäädvustamist“. Ta lisas, et soodsate ilmastikuolude tõttu sai tänavu näiteks Lääne- ja Ida-Virumaa territoorium kaldaerofotode näol olulist täiendust, samuti Jõgevamaa.

Maa-amet teeb tänavu aerofotosid kogu Põhja-Eestist alates väikesaartest Hiiumaal kuni Narvani, lõunasuunal piirdutakse Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonega, mis piltlikult jagab riigi Põhja- ja Lõuna-Eestiks. Maa-amet kogub iga-aastaste aeromõõdistuslendudega riigile olulisi andmeid, mis võimaldavad ajakohastada Eesti topograafilisi kaarte ning ruumiandmete registrites ja kaarditeenustes sisalduvat teavet.

Maa-ameti fotolaos on 3,7 miljonit fotot (https://fotoladu.maaamet.ee). Enamik tänavuse aeromõõdistuslendude käigus pildistatud kaldaerofotosid on fotolattu juba lisatud. Jätkub Põhja-Eesti idapoolse osa mõõdistuslendude etapp, mis toob lähiajal fotosid lisaks.

Kaubanduskeskuste avamine parandas hüppeliselt tarbimist

Turismiga seotud teenused tugevas languses

Tarbimise vähenemine kasvatab säästusid

Töötasu hüvitise lõppemine ja töötuse järsem tõus annavad tarbimisele täiendava löögi

https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/eratarbimise-tugev-langus-on-taandumas-kuid-on-jatkuvalt-nork

Hea maakler ei ole enam ammu see, kes paneb lihtsalt kuulutuse üles ja jääb õnnele lootma. Siin on mõned mõtted, milles hea maakler Sulle kogu müügiprotsessi käigus toeks olla saab.

On neutraalne vahelüli

Kodu ostmine ja müümine on tõenäoliselt kõige vastutusrikkam ja emotsionaalsem rahaline otsus. Sinu isiklik maakler on Sinu kõrval kogu protsessi vältel ning aitab läbi rääkida parima diili.

Tunneb piirkondlikku turgu

Sinu isiklik maakler tunneb oma tegevuspiirkonda ning oskab Sulle une pealt loetleda piirkonna head ja vead. Samuti teab ta mis on parasjagu pakkumises ja mis hinnaga on tehinguid tehtud.

Määrab õige hinna

Hind on oluline! Ülehinnatud kodu võib olla müügis kuude kaupa. Müüja on pettunud nii müügiperioodi pikkuse kui selle üle, et peab samal ajal ka kommunaalkulusid maksma. Ning kui ostja vajab laenu, ei anna pangad lisafinantseeringut kui eksperthinnangu järgne väärtus ei vasta ootustele. Vahet pole, kas oled müüja või ostja, Sinu isiklik maakler koos analüütiku ja kutselise hindajaga oskab nõustada kinnisvara õige hinna osas.

Teab kuidas ostjaid leida

Kinnisvara nähtavaks tegemiseks ei piisa vaid kuulutuse riputamisest portaalidesse ja plakati panekust aknale. Sinu isiklik maakler saab Sinu kodu teha nähtavaks tuhandetele potensiaalsetele ostjatele läbi enda müügivõrkustiku, kuhu kuulub sadu teisi (sh ka teiste büroode) maaklereid. Lisaks on igal maakleril omad nipid kuidas rohkemate potentsiaalsete ostjateni jõuda!

Tunneb kinnisvarajuriidikat

Kellel on aega läbi lugeda ning ettevalmistada kõik dokumendid tehinguks kus vastutus määramatu, summad suured ja terminid võõrad? Seda teeb Sinu isiklik maakler koos kinnisvarajuristiga, tagades kõigi dokumentide juriidilise korrektsuse.

Tuunib Su kodu müüvamaks

Kuidas müüdavat või üüritavat kinnisvara atraktiivsemaks muuta? Teinekord piisab põhjalikust koristusest. Mõnikord aga on vaja kõrvalseisja neutraalset pilku, et ära tunda kohad, mis vajavad pisut tuuningut. Sinu isiklik maakler oskab anda sellekohast nõu.

Sinu jaoks olemas ka peale tehingut

Sinu isiklik maakler on Sinu jaoks olemas ka peale tehingut. Isegi kui tahad lihtsalt küsida mis värvi värvida seinad enda uues kodus.

Tallinna linn loob kesklinnas täiendavaid võimalusi jalgrattaga liiklemiseks ning kesklinna tänavavõrgustikku silmas pidades on üheks selliseks võimaluseks ratta- ja bussiraja ühendamine.

Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on linna eesmärgiks luua kesklinna täiendavad võimalused jalgrattaga liiklemiseks. „Kui linn on viimastel aastatel keskendunud ja panustanud kergliiklusteede rajamisele ja seniste rattateede ühendamisele, siis püüame ka kesklinna piirkonnas jalgrattaga liiklemise võimalusi parandada,“ märkis Novikov. „Jalgratta ja ühistranspordi ühiste sõiduradade loomine on võimalik üksnes südalinnas kohtades, kus ruumi teiseks lahenduseks ei ole ning ühissõidukite reaalne keskmine sõidukiirus on võrreldav jalgratturite sõidukiirusega. Südalinn on Tallinna üks keerulisemaid piirkondi, kus on ajalooliselt välja kujunenud kindel tänavavõrk ning seetõttu on siin ka ideaalselt toimivaid lahendusi sageli võimatu või väga keeruline leida.“

Kui Kaubamajast Viru väljakuni on juba teemärgistused tehtud, siis praegu valmistatakse ette ka sarnaste ühisradade loomist Narva mnt-le ja Pärnu mnt-le Viru ringi piirkonda ning Pärnu maanteele Jaani kiriku piirkonda. Samuti Toompuiesteele Balti Jaama ja Skoone bastioni piirkonda.

Korterite müügitehingute arv püsib jätkuvalt ligi 40% madalam aastatagusest ajast. Samas Tallinna ja Tartu uute korterite tehingute arvus sellist langust toimunud veel ei ole.

Paljuski on see tingitud sellest, et suur osa uute korterite müügikokkulepetest on tehtud juba enne koroonakriisi. Sellest tulenevalt on ka Tallinna ja Tartu korterite keskmine hind jätkanud tõusu, kuigi märgata on järelturukorterite hindade mõningast langust. Samuti on üksikutes arendusprojektides välja tuldud sooduspakkumistega.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu mais Eestis kokku 3458 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 253 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis aprilliga võrreldes 23%, kuid eelmise aasta maiga võrreldes langes 26%. Käesoleva aasta maikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 11% madalam.

Aastatagusega võrreldes on kõigis ülevaates toodud linnades müügitehingute arv langenud, enamuses linnades rohkem kui kolmandiku võrra. Korterite keskmine hind on aprilliga võrreldes langenud ainult Kuressaares. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind kõigis ülevaates toodud linnades tõusnud.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 1247 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 172 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes tõusis tehingute arv 27% ja tehingute koguväärtus 66%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 40% ja tehingute koguväärtus 18%.