Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotas elamute haldamisega tegelevad ühisused ja lõi seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse.

„Käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlas uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Faktid käsiraamatu kohta

• Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
• Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
• Maht: 320 lehekülge
• ISBN 978-9949-9655-5-7
• Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
• Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Seonduvad uudised

• Värskelt ilmunud käsiraamat loob selgust peatselt kehtima hakkavas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses 28.11.2016
  2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti o     
  
• Kinnisvarakooli menuki lisatrükk uuesti saadaval “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” 01.02.2017
  2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti o     
  
• Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” annab ülevaate, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused 12.07.2017
  2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti o     
  

---

---

Täna, 18. juunil said nurgakivi Lasnamäe põhikooli (Ümera 46) täielikult renoveeritav õpihoone ja uus võimlakompleks. Tänavu veebruaris algas koolimaja ümberehitus, mille tulemusel luuakse moodne õpikeskus erivajadustega õpilastele.

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Paagi tn 10 korterelamu muutub moodsaks ja energiatõhusaks 27.09.2017
  Eile anti ehitajale üle Põhja-Tallinna linnaosas asuv Paagi tn 10 korterelamu, millest saab põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel moodne ja energiat maksimaalselt säästev hoone. „Paagi tn 10 korterelamu terviklik rekonstrueerimine muudab hoone     
  
• E.L.L. Kinnisvara: Ülevaade kontserni 2016. aasta majandustulemustest 29.05.2017
  E.L.L. Kinnisvara kontserni 2016. aasta majandustulemused olid ettevõtte juhtkonna hinnangul ootuspärased – kontserni müügitulu püsis mullusel tasemel ehk 42 miljoni euro juures ning puhaskasum oli 17,7 miljonit eurot. 2016. aastal jätkas ett     
  

---

---

Täna sai nurgakivi Tallinnas asuv Kalaranna Kvartali ehitus, mille käigus kerkib 2022. aasta alguseks hinnatud rajooni kaheksa 4–5 korruselist maja koos 240 korteri, mitmete äripindade, eraldi pargi ning maa-aluse parklaga. Arendus on Kalamaja ja kesklinna piirkonna üks suurimaid, andes uue ilme Tallinna mereäärsele siluetile ja kultuurikilomeetri ümbrusele.

Kalaranna Kvartali ligi 39 000 m2 suurusele alale ehitatakse esimeses etapis kaheksa ning teises etapis veel neli hoonet. Hoonete vahelisele platsile on planeeritud kohvikud, restoranid, kauplused ja kunstigalerii. Kvartali loomisel säilib looduslik liivarand koos naturaalse rannikualaga, mida hakkab täiendama merepark koos mänguväljaku ja talvel ka uisuplatsiga.

Hoonete esimesed korrused on peamiselt kavandatud äripindadeks, ülejäänud on mõeldud elamupindadeks. Tänaseks on esimese etapi 240 korterist müüdud juba pooled.

Kalaranna Kvartalit arendab Pro Kapital Grupi tütarettevõte ja ehitab Nordecon. Pro Kapitali Grupi tegevjuht Paolo Michelozzi sõnul saab tegu olema tervikliku keskkonnaga, kus kohtuvad kaasaegne suurlinnalik arhitektuur ning avalik linnaruum.

“Kalaranna Kvartal saab olema moodne, kuid samas ajatu disainiga elamupiirkond, mille puhul on hoolikalt läbimõeldud kõik detailid. Elanikel on võimalus nautida lummavaid mere- ja linnavaated otse koduaknast ning soovi korral astuda õue ja lõõgastuda näiteks mõnes lähedal asuvas uues välikohvikus või liivarannal. Kuigi piirkonnas on käinud kiire arendus juba aastaid, siis näeme, et kvaliteetse elamupinna järgi on endiselt väga suur nõudlus ning tänasel nugakivi paigaldamisel saame tähistada ehituse edenemist juba koos 120 uue korteriomanikuga,” lausus ta.

Tänasel nurgakivi paigaldamisel võttis sõna ka Tallinna linna abilinnapea Andrei Novikov, kelle sõnul on kultuurikilomeetri lähistel toimunud suuri arenguid, mis aitavad avada Tallinna linna merele. “Kalaranna piirkonda on hoogsalt edasi arendatud juba aastaid ja nii on valminud näiteks Lennusadam kui ka Reidi tee, mis toob ülejäänud linna merele lähemale. Meil kõigil on ühine huvi seda väärtuslikku piirkonda korrastada ja edasi arendada, mistõttu on Kalaranna Kvartal siia ideaalne täiendus,” lausus ta.

„Kalaranna Kvartal on nii oma mahult kui asukohalt täna Tallinnas unikaalne projekt, mis oma merelähedusega seab kõrgendatud nõudmised ka ehituse insenertehnilistele lahendustele,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. „Panime täna nurgakivi hoonete kompleksile, mis aitab lisaks kvaliteetsele elukeskkonnale luua läbimõeldud lahenduse ka siinse mereäärse ala avalikule ruumile.”

Nordecon ja Pro Kapital Grupi kontserni kuuluv OÜ Kalaranna Kvartal sõlmisid 2019. aastal lepingu Kalaranna Kvartali kaheksa maja projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kui toona oli plaanis ehitada projekt kolmes etapis, siis suure huvi tõttu otsustati hiljem esimesed etapid omavahel ühendada, mistõttu käib kogu ehitus nüüd kahes etapis. Esimeses valmib kaheksa maja ning teises viimased neli maja.

Aadressil Kalaranna 8 asuva Kalaranna Kvartali arhitektideks on Mihkel Tüür ja Ott Kadarik koos Kadarik Tüür Arhitektid meeskonnaga.

Seonduvad uudised

• Pro Kapitali suurprojekti, Kalaranna Kvartali kahe esimese ehitusfaasi tööd teostab Nordecon 21.10.2019
  Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv OÜ Kalaranna Kvartal sõlmisid lepingu Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kalaranna tn 8 asuvale kinnistule Tallinnas kerkib kaheksa hoonet 240 korteri, äri     
  
• Pro Kapital: 2019. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande 02.03.2020
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2019. aasta oli väljakutsete, võimaluste ja tunnustuste aasta, mis on kahtlemata tulevikku vaatava mõtteviisi ning kasvuambitsiooniga ettevõtetele omane. Meie tegevuse rõhuasetus on elamu- ning äripiirkondade     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  

---

---

18.06.2020 toimus Radisson Blu Sky hotelli konverentsikeskuses II korrusel aadressil Tallinn, Rävala pst 3, EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek. Koosolekul oli esindatud 142 aktsionäri, kes esindasid  75,16 % kõikide aktsiatega esindatud häältest. Seega oli koosolek otsustusvõimeline.

Üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

2019. majandusaasta aruande kinnitamine
Aktsionärid otsustasid 2 732 552 hääle ehk 86,10 % poolthäälega kinnitada EfTEN Real Estate Fund III AS-i majandusaasta aruande 2019 korralisele üldkoosolekule esitatud kujul.

Kasumi jaotamine
Aktsionärid otsustasid 3 147 431 hääle ehk 99,17 % poolthäälega kinnitada kasumi jaotamise ettepaneku. Fondi 2019. majandusaasta konsolideeritud puhaskasum on 7 737 201 eurot. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 on kokku 18 351 557 eurot, mis jaotada järgmiselt:
Eraldised reservkapitali: 386 852 eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend): 2 744 648 eurot (65 eurosenti aktsia kohta).
Muudesse reservidesse eraldisi ei tehta ning kasumit ei kasutata muuks otstarbeks.
Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 15 220 097 eurot.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 07.07.2020fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 06.07.2020. Nimetatud kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2019. majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 10.07.2020 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Põhikirja muutmine
Aktsionärid otsustasid 2 716 967 hääle ehk 85,61 % poolthäälega kinnitada põhikirja uue redaktsiooni üldkoosolekule esitatud kujul.

Nõukogu liikmete volituste pikendamine
Aktsionärid otsustasid 2 647 638 hääle ehk 83,42 % poolthäälega pikendada nõukogu liikmete Arti Arakase, Sander Rebase, Siive Penu ja Olav Miili volitusi otsuse vastuvõtmisest järgmiseks viieks aastaks, s.o kuni 18.06.2025.

Seonduvad uudised

• EfTEN Real Estate Fund III: Aktsionäride korralise üldkoosoleku teade 02.03.2020
  EfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 24. märtsil 2020. a algusega kell 10.00. Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Blu Sky hotelli II      
  
• EfTEN Real Estate Fund III: Aktsonäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade 27.05.2020
  EfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 18. juunil 2020. a algusega kell 10.00. Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Blu Sky hotelli II korr     
  
• EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse 20.04.2018
  EfTEN Kinnisvarafond AS-i (registrikood 11505393; edaspidi nimetatud “Fond”) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 23. aprillil 2018. a algusega kell 10.00. Üldkoosoleku toimumise koht: Hotell Palace konverentsikeskus aadres     
  

---

---

Keerulistel aegadel on vaja kiire ja usaldusväärset infot. Aitan kokku panna süsteemse vaate, mis toimub arendusturu. Mis suunas ja millise kiirusega liiguvad hinnad? Kas pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad? Kas mõnes turusegmendis on ülepakkumine? Või sootuks alapakkumine? Kas piirkonniti on neis tegurites olulisi erinevusi? Või korterite suuruse alusel?

Kogun regulaarselt kokku info kõikide Tallinna-Harjumaa uusarenduste kohta. See annab võimaluse saada hea pildi nii turu hetkeseisust kui selle liikumistest pikema perioodi vältel.

Siit saab teha häid järeldusi turu nii nõudluse kui pakkumise kohta. Näiteks:

• millise suurusega kortereid pakutakse;
• millise toalisusega kortereid pakutakse;
• millises ruutmeetrite vahemikus on ühe-, kahe-, kolme- jne toalised korterid, mida pakutakse;
• millises piirkonnas milliseid kortereid pakutakse;
• millised korterid lähevad müügiks suuruse alusel;
• millised korterid leiavad ostja hindade alusel;
• millises suunas ja millise tempoga liiguvad korterite hinnad;
• …

Kui leiad, et uusarenduste turu trendid võiksid sulle vajalikud olla, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Seonduvad uudised

• Uute korterite turutrendid jälgimise all 16.11.2017
  Kinnisvaraturu osalistel on vaja infot, mis toimub uute korterite turul. Kuidas liiguvad hinnad? Kas pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad? Kas mõnes turusegmendis on ülepakkumine? Või sootuks alapakkumine?     
  
• Uute korterite arendusturu liikumissuunad 13.11.2018
  Kas vajad infot, mis toimub uute korterite turul? Mis suunas ja millise kiirusega liiguvad hinnad? Kas pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad? Kas mõnes turusegmendis on ülepakkumine? Või sootuks alapakkumin     
  
• Tallinna uute korterite arendusturu liikumissuunad 24.04.2019
  Kas vajad infot, mis toimub uute korterite turul? Mis suunas ja millise kiirusega liiguvad hinnad? Kas pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad? Kas mõnes turusegmendis on ülepakkumine? Või sootuks alapakkumin     
  

---

---

Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks riigimajade projekti raames Kärdlasse uue hoone ehituse. Aastaks 2026 on plaanis rajada riigimajad 13 maakonda.

Riigimajad luuakse maakonnakeskustesse avalike teenuste osutamiseks. Samas suurenevad kaugtöö võimalused ja paindlikkus üle Eesti, sest majadesse tulevad ka riigiasutuste universaalsed kontoritöökohad.

„Riigimaja tagab selle, et ei pea jooksma erinevate hoonete vahel, et saada riigilt tuge, abi või nõu. Nii säästame aega, korraldame teenuseid paindlikumalt ja majandame kinnisvaraga mõistlikumalt. Tuletan meelde, et riigimajade rajamine on üks osa riigireformist,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigimajadega tuleme inimestele lähemale – lisaks e-teenustele on oluline hoida ka otsesuhtlust.“
Minister märkis, et riigimaja hoone valikul arvestatakse maakonnakeskuse eripära, ligipääsetavust, senist teenuste korraldamist ja tulevikuperspektiivi. Samuti analüüsitakse kinnisvara olukorda ja pikas vaates hoonega seotud kulusid. „Iga riigimaja on rätsepatöö, mis valmib koostöös kohaliku omavalitsusega kogukonna vajadusi arvestades,“ lisas Aab.

Erinevate kohtumiste, arutelude ja ettevalmistustööde käigus on selgunud, et Kärdla puhul on kõige mõistlikum rajada uus hoone. Ministri sõnul kaaluti Kärdla riigimaja planeerimisel kaheksa erineva asukoha vahel. „Kõige sobivam riigimaja asukoht on Kärdla kesklinnas olev endine turuplats, aadressil Hiiu 1a. Selle kinnistu saab ühendada keskväljakuga, et soodustada kaasaegsemat elukeskkonda,“ ütles minister. „Keskväljaku ääres paiknevad Hiiumaa vallavalitsus, teenindus- ja ärihooned. Uus riigimaja sobitub juba toimivasse linnakeskkonda ning nii kohaliku omavalitsuse kui riigiteenuste osutamiseks luuakse tervik.“

Kärdla riigimajja on planeeritud üle 20 erineva riigiasutuse ja kaheksa ministeeriumi 44 töötajat. Riigimajja rajatakse asutuste ühine klienditeenindusala, kus on infotöötaja, kliendiarvutid, klienditeenindusletid ja vestlusruumid. Kärdla riigimaja rajamiseks on planeeritud investeeringuid kokku 2,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Möödunud aastal viidi läbi Kärdla riigimaja asukoha analüüs koostöös kohaliku omavalitsusega. Uue hoone arhitektuurikonkurss on kavas läbi viia sel aastal. Projekteerimistöödega on plaanis alustada 2022. aastal ning hooned ehitatakse 2023. aastal. Kärdla riigimaja avatakse 2024. aasta alguses.

Riigimajad on valminud Viljandis (2019), Rakveres (2020) ja Jõhvis (2020) riigimaja keskkonnamaja. Töös on Rapla, Jõgeva, Valga ja Paide riigimajad ning Viljandi ja Pärnu riigimajade keskkonnamajad. Ajakava on paigas Põlva, Pärnu, Jõhvi, Kuressaare, Võru ja Haapsalu riigimajade rajamiseks. Riigimajade loomisel investeeritakse maakonnakeskuste hoonetesse ligikaudu 37 miljonit eurot. Hooned on kavas valmis ehitada 2026. aasta lõpuks.

Joonis: Riigimajade valmimise ajagraafik kuni 2026. aastani.

Seonduvad uudised

• Rahandusministeerium: Valitsus otsustas eraldada riigimajadele täiendavalt 11 miljonit eurot 22.08.2019
  Valitsus toetas eilsel kabinetiistungil riigimajade ehitust täiendavalt 11 miljoni euroga. Kokku on planeeritud 19 riigimaja ehitamiseks maakonnakeskustesse väljaspool Tallinnat ja Tartut 33,9 miljonit eurot aastani 2023. Riigihalduse minister Jaak     
  
• Maa-amet: Korteriomandite turuülevaade 18.12.2015
  Käesolev turuülevaade keskendub korteriomandite tehingutele. Maa-amet on kogunud andmeid korteriomanditega toimunud tehingute kohta alates 19.07.2003. Korteriomandite turuülevaates käsitletakse ostu-müügitehinguid, milles müüdavateks objektid     
  
• Maa-amet: Korteriomandite turuülevaade (seisuga 2016 I poolaasta) 16.12.2016
  Käesolev turuülevaade uurib detailsemalt 2016 I poolaasta korteriomandite turgu Eestis. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis on maaregistri osa ja tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseaduse     
  

---

---

Riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul otsustas valitsus algatada riigi eriplaneeringu Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Niiviisi selgitatakse välja, millised mõjud kaasneksid püsiühendusega ning kas nendest tulenevalt oleks võimalik mandri ning Muhumaa vahele silda või tunnelit ehitada.

„Riigi eriplaneeringu algatamisega avame võimaluse tulevikus mandri ja Muhumaa vahelise püsiühenduse ehitamiseks,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Eriplaneeringu protsessi käigus saame vastuse küsimusele, kas ja millises asukohas see on võimalik. Eriplaneeringu käigus uurime põhjalikult kõiki võimalikke kaasnevaid mõjusid, et leida püsiühenduseks parim lahendus silla või tunneli kujul.“

Mõjude hindamise tulemusel saab juba edasi otsustada, kas püsiühendust on võimalik rajada. Sealhulgas arvestatakse, kui kalliks see projekt võib mõjude leevendusmeetmete rakendamisel minna ning kas see on otstarbekas investeering.

Aasta alguses valmis Suure väina püsiühenduse avaliku arvamuse uuring, mille najalt andis valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) heakskiidu esitada riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigihalduse ministrile. MKM esitas vastava taotluse rahandusministeeriumile tänavu aprillis.
Rahandusministeerium kogus kokku Lääneranna, Muhu ja Saaremaa valdade, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, maanteeameti ja keskkonnaameti seisukohad. Nende põhjal esitati valitsusele ettepanek Suure väina püsiühenduseks riigi eriplaneeringu algatamiseks. Samuti said eelnõu kohta arvamuse avaldamise võimaluse Saaremaa ettevõtjate liit, Eesti keskkonnaühenduste koda, Eestimaa looduse fond, Eesti roheline liikumine ja Eesti ornitoloogiaühing.

„Tänaseks kogutud kirjaliku ja suulise tagasiside põhjal on üsna vastandlikke arvamusi, kas ja millist püsiühendust oleks mandri ja Muhumaa vahele vaja,“ nentis riigihalduse minister. „Lääneranna vald eelistab selgelt silda, samas Eesti keskkonnaühenduste koda näeb ainsa variandina tunnelit. Nende hinnangul on juba tänaste teadmiste põhjal silla rajamine välistatud, sest sellega kaasneksid liiga ulatuslikud mõjud lindudele ja viigerhüljestele.“

Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud pooldavad püsiühenduse ehk silla või tunneli loomist üle Suure väina. Muhu valla elanike enamus seda ei soovi.
Uuringu täpsemate tulemustega saab tutvuda siin: www.mnt.ee/sites/default/files/survey/aruanne._saaremaa_pusiuhendus_koond.pdf  (PDF)

Lõplikud järeldused ja otsused saab teha aga alles pärast asjakohaseid uuringuid ja mõjude hindamist. Järgmisena selgitatakse välja kõik Suure väina püsiühenduse kavandamise läbi viimiseks vajalikud uuringud ja koostatakse planeeringu lähteseisukohad. Paralleelselt planeeringuga viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ning hinnatakse ka kõik teisi püsiühendusega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid.

Seonduvad uudised

• Riigikontroll: Avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamisega on olukord kehv 05.06.2018
  Riigikontrolli hinnangul on vähetõenäoline, et Eesti suudab senisel kursil jätkates edaspidi täita Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi nõuet rekonstrueerida igal aastal 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks. Samuti ei pruugi E     
  
• Rahandusministeerium: Riik kaasab erasektori suurte taristuprojektide elluviimisse 20.12.2019
  Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte. Pilootprojektina alustatakse Libatse-     
  
• Nordecon: 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata poolaastaaruanne 10.08.2018
  Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR ‘000 30.06.2018 31.12.2017 VARA     Käibevara     Raha ja raha ekvivalendid 7 985 8 915 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 46 646 35 193 Ettemaksed 2 901 1 641 Varud 23 870 23     
  

---

---

Tõnu Toompark ja Kalle Aron räägivad väikekorterite ehk mikrokorterite arendamisest ja nende üürituru arengutest.

Juttu tuleb, milline on koroon-ajastul olnud mikrokorterite nõudlus ja pakkumine, mis on toimunud Scandium Kinnisvara üürikorterite vakantsuse ja hindadega, kas turul on veel üüriinvestoreid, kas mikrokorter on kriisikindel kinnisvarainvesteering ja paljust muust.

Vaata kõiki videosid:

• Adaur.ee lehel
• Kinnisvarakool.ee lehel
• Facebook.com/kinnisvara lehel
• Youtube.com kanalis

Või telli podcast RSSi kaudu lehelt või oma podcast’i rakenduse kaudu.

Vaata ka Facebooki lehti Kinnisvarakool ja Kinnisvara.

Seonduvad uudised

• Äripäev: Baltic Horizoni riskistsenaariumid 23.05.2017
  Kuigi investoritel jagub Baltic Horizoni suhtes ka muresid, näevad nad sarnaselt fondijuhile ärikinnisvara sektoris jätkuvalt potentsiaali. „Fond on juhtimise poole pealt professionaalne,“ leidis ise Baltic Horizoni osakuid omav Adaur Grupp O�     
  
• Tallinn-Tartu-Pärnu: korteritehingute hinnad löövad viimase viie aasta rekordeid 17.04.2014
  Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et jätkuv optimismipisik on korteriturul uusi rekordeid toomas. Korterite hinnad on kerkinud viimase viie aasta kõrgeimatele tasemetele. Tallinna korterite hinnat     
  
• Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru seisund on hea, kuid mitte lootusetu 10.07.2015
  Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et suvine kinnisvaraturg on väga aktiivne. Arvestama peab eelmise aasta II kvartali korterituru tagasilöögiga – see muudab tänavused kasvunumbrid lausa ä�     
  

---

---

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019 aasta esimese kvartaliga 11,5%. Viimati oli eluaseme hinnaindeksi muutus sellest suurem 2014. aasta kolmandas kvartalis, mil see oli 13,2%.

Statistikaameti analüütiku Egne Säinasti sõnul tõusid võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga korterite hinnad 11,3% ja majade hinnad 11,7%. „Kõige enam ehk 12,1% kasvasid Tallinna korterite hinnad, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga tõusid hinnad 8,9% ning ülejäänud Eestis 12%,“ täiendas Säinast.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019. aasta sama kvartaliga 8,6%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust, mille põhjal langetavad ministeeriumid meie elu edasi viivaid otsuseid.

Seonduvad uudised

• Statistikaamet: Möödunud aastal jätkus eluaseme hinnaindeksite kasv 20.03.2020
  Statistikaameti andmete kohaselt tõusis eluaseme hinnaindeks möödunud aastal 2018. aasta keskmisega võrreldes 7%, korterite hinnad 6,9% ja majade hinnad 7,3%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 7,4%, Tallinn     
  
• Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksi tõus jätkus kolmandas kvartalis 20.12.2019
  Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8,1% ja selle aasta teise kvartaliga võrreldes 2,4%, teatab statistikaamet. Möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõ     
  
• Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis ka teises kvartalis 20.09.2019
  Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga 5,8%, teatab statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on majade hinnad tõusnud 6,2% ja korter     
  

---

---

Notarite Koja maikuu statistika näitab võrreldes möödunud aastaga tugevat langust ametitoimingutes – peamiselt on selle taga kahanenud kinnisvaratehingute arv, kuid samavõrra on vähenenud ka tehingud äriühingute osadega. Võrreldes möödunud aastaga on kasvanud ainult abielude sõlmimiste ja lahutuste arv.

Kui 2019. aasta maikuus tegid Eesti notarid kokku 30 537 ametitoimingut siis tänavu oli see number 20 798, seega langes toimingute hulk pea 32 protsenti. Ametitoimingute hulk on kahanenud pea kõigi toimingute lõikes.

Kui möödunud aasta mais tõestasid notarid 6978 kinnisvaratehingut, siis eelmisel kuul tõestati vaid 5286 tehingut, seega langes tehingute koguarv pea 24 protsenti. Veelgi suurem, 26 protsendiline langus toimus äriühingute osadega tehtavates tehingutes, kus möödunud aasta 914 tehingu asemel tehti tänavu vaid 678 tehingut.

Samas vaatamata koroonapandeemiale kahanes ka pärimisega seotud toimingute hulk: testamente tõestati võrreldes möödunud aastaga pea 30 protsenti vähem, pärimismenetlusi algatati 10 protsenti vähem. Volikirjade ning apostillide väljastamises langes toimingute arv vastavalt 48 ja 44 protsenti.

Võrreldes aastatagusega on kasvanud vaid abielude ja lahutuste arv – kui möödunud aasta maikuus sõlmiti 43 abielu siis tänavu kinnitasid notarid 59 abielu ning mulluse 35 lahutuse asemel tuli notaritel maikuus kinnitada 45 abielulahutust.

„Võrreldes aastatagusega on langus olnud kahtlemata olnud märkimisväärne, kuid see on ka igati mõistetav, sest paljud inimesed on ebakindlate aegade tõttu lükanud kinnisvaraostu edasi. Samuti on tõenäoliselt ootele pandud ka tehinguid äriühingute osadega. Positiivse külje pealt saame välja tuua selle, et uus kaugtõestamise teenus on tõestanud oma töökindlust ning ligi 7 protsenti kõigist maikuu toimingutest tehti just kaugtõestamise teel,“ kommenteeris statistikat Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.

Seonduvad uudised

• Notarid tegid aastaga üle 300 tuhande ametitoimingu 09.03.2018
  Möödunud aastal tegid 91 Eestis tegutsevat notarit kokku 315 704 ametitoimingut kogukäibega 28 miljonit eurot. Seega keskmiselt tegi iga notar aastaga 3469 ametitoimingut. Toimingute arv kasvas võrreldes 2016. aastaga 7,5% ning viimati ületas no     
  
• Justiitsministeerium: Notariaalse kaugtõestamise võimalused laienevad oluliselt 03.04.2020
  Hiljaaegu käivitunud notariaalse kaugtõestamise võimalused laienevad oluliselt. Edaspidi on võimalik tõestada ka näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla, oma kodust või kontorist lahkumata. Kuigi esialgu oli uut lahendust kavas katsetada j     
  
• Nõuanded koduostjale: kas osta või üürida? 18.08.2017
  Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Kodu ostmine on enamasti inimese elu kõige suurem rahaline tehing. Seetõttu tuleb sellesse su     
  

---

---

Koroonakriisi käigus said olulise hoobi korterite üürihinnad. Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind portaali KV.EE andmete baasilt näitab, et üürihind vähenes 12,2…12,3 €/m² tasemelt mai kuuks 10,9 €/m² tasemele. See teeb üüripakkumiste hinnalanguseks 11%.

Korterite pakkumishinnad on samal ajal vähe muutunud. Kinnisvaramüüjad pigem proovivad hindu hoida ja hea meelega müügikuulutustes hindu allapoole ei korrigeeri.

Tallinna korteritehingute hinnad püsivad 2020. a kevad-suvel samuti paigal. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute hinnad isegi märkimisväärses kasvus. Näiteks Tallinna maikuine korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel 2125 €/m² ehk eelmisest aastast 9% enam.

Tuginedes 2008.-2010. aastate kogemusele võiks väita, et üürihinnad reageerivad negatiivsetele muutustele pakkumishindadest ja tehinguhindadest kiiremini. Samuti on mõju üürihindadele tugevam, kui pakkumishindadele.

Pakkumishinnad ei ole turu pöördemomentidel liiga hea indikaator turu arengute hindamiseks. Seda põhjusel, et osalt suureneb rasketel aegadel hinna läbirääkimiste ruum. Teisalt ei muutuvad tehingute struktuur ja pakkumiste struktuur erinevaks, mis võtab võimaluse neid näitajaid omavahel kõrvutada.

Pikemas perspektiivis liiguvad üürihinnad ostu-müügihindadest ja pakkumishindadest pisut eespool, aga enam-vähem samas suunas ja sama kiirusega.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Seonduvad uudised

• Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ülevaade 07.08.2009
  07. augustil 2009. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. Turuülevaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur Grupp OÜ      
  
• Tallinn-Tartu-Pärnu: korteritehingute hinnad löövad viimase viie aasta rekordeid 17.04.2014
  Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et jätkuv optimismipisik on korteriturul uusi rekordeid toomas. Korterite hinnad on kerkinud viimase viie aasta kõrgeimatele tasemetele. Tallinna korterite hinnat     
  
• Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru seisund on hea, kuid mitte lootusetu 10.07.2015
  Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et suvine kinnisvaraturg on väga aktiivne. Arvestama peab eelmise aasta II kvartali korterituru tagasilöögiga – see muudab tänavused kasvunumbrid lausa ä�     
  

---

---

Telli käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

• Pakkumine kehtib kuni 28.06.2020.
• Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “6art2f” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on mõeldud nii väiksema- kui suuremamastaabiliste üürileandjate abimeheks. Käsiraamat puudutab üürileandmise majanduslikku aspekti. Samuti on põhjalikult käsitletud eluruumi üürileandmise õiguslikke külgi. Käsiraamatu autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Seonduvad uudised

• Sooduspakkumine käsiraamatule “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” 01.07.2019
  Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” soodushinnaga! Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “4fg082 ” ning      
  
• Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” 25% soodsam 18.04.2019
  Telli käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga! Pakkumine kehtib kuni 21.04.2019. Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “n7pe26” ning sa     
  
• Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” 25% soodsam 15.04.2019
  Telli käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga! Pakkumine kehtib kuni 21.04.2019. Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “n7pe26” ning sa     
  

---

---

Koos kohustusliku 2+2 reegli kaotamisega on ühiskonnast kadunud valdav osa koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutest. Millise jälje on need kolm kriisikuud jätnud majandusele?

Majanduslangus on suures osas Euroopast olnud sügavam kui Eestis

Koroonakriisi algus pani raskesse positsiooni ka majandusanalüütikud. Aegunud statistika ei rääkinud midagi majanduse tulevikust, kuid õigeid numbreid toimuva kohta polnud võtta ka kusagilt mujalt. Tänaseks on kriisiaja kohta ilmunud aga juba paras hulk arve, mis maalib esmase pildi olukorrast majanduses. Etteruttavalt võib öelda, et see pilt on kole, aga võinuks olla ka palju hullem.

Alustades sisemajanduse kogutoodangust, siis SKP langus tänavu I kvartalis pärast 10 aastast majanduskasvu perioodi, oli muidugi ehmatav. Teisalt oli langus olemuselt pigem tehniline, sest ennekõike põhjustas selle maksulaekumiste ajatamine eelmise aasta lõpus. Seejuures oli Eesti SKP 0,7%ne vähenemine Euroopa mastaabis pigem positiivne tulemus: paljudes teistes Euroopa Liidu riikides oli langus oluliselt sügavam. Nii kahanes näiteks Hispaania majandus 3,8% , Prantsusmaa oma 4,7% ja Itaalias koguni 5,6%. Ka Eesti otseste naabrite, soomlaste ja lätlaste juures, oli SKP langus suurem. Teisalt peame meeles pidama, et Eestis puudutas koroonakriis vaid esimese kvartali paari viimast nädalat, mistõttu ei saanudki see majanduskasvu kuigipalju mõjutada.

Inimesed tarbivad vähem

Märksa värskemaid andmeid on meil võimalik hankida suuremate ettevõtlussektorite käekäigu kohta. Alustades jaekaubandusest, siis suhtelisel skaalal on kriis kulgenud kaupmeeste jaoks leebemalt, kui nii mõneski teises riigis. Piirangud jaekaubandusele, täpsemalt siis kaubanduskeskuste sulgemine, toimus alles märtsi lõpus. Et piirangutele eelnes ka kerge ostupaanika, siis märtsis, kui Lõuna-Euroopas oli poodide käive null, kasvas Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu püsihindades mõõdetuna veel tubli 3%. Kukkumine saabus alles aprillis, kui jaekaubanduse käive püsihindades kahanes aastatagusega võrreldes 15%. Mitmete teiste riikidega võrreldes polnud see tulemus jällegi kõige halvem. Vastav näitaja Euroala riikide keskmisena oli -20% lähedal. Teisalt leidus ka riike, kus jaekaubanduses kriisi nagu olnud polekski – näiteks Soomes kahanes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu püsihindades vaid 1,2%.

Maikuu andmete avaldamiseni läheb veel veidi aega, kuid kaubanduskeskuste täituvust vaadates tundub, et inimesed on leidnud tee tagasi poodidesse. Samas näitab SEB maksestatistika, et majapidamiste kulutused oli mais rohkem kui 10% väiksemad kui samal ajal eelmisel aastal. Ühelt poolt on paljud inimesed endiselt ettevaatlikud rahvarohkete kohtade külastamisel, kuid teisalt on tänaseks kahanenud ka mitmete majapidamiste sissetulekud, mis tarbimist piirama hakkab.

Tööstussektori madalseis ei tulene vaid koroonakriisist

Eesti suurim sektor nii tööhõive kui osakaalu poolest sisemajanduse kogutoodangus on tööstus. Erinevalt jaekaubandusest, oli tööstustoodang languses juba märtsikuus, vähenedes püsihindades 9%. Tõele au andes ei olnud tööstuse olukord kiita muidugi juba varem, sest tööstustoodang on olnud aastases võrdluses stabiilses kahanemistrendis sisuliselt juba 2019. aasta juunikuust alates. Aprillis tööstustoodangu langus küll veel süvenes, kukkudes aastavõrdluses 17%. Halva olukorra juures võis end taas küll lohutada sellega, et mujal on hullem: Euroala riikide keskmine tööstustoodang oli 2020. aasta aprillis 28% väiksem kui 2019. aasta aprillis. Teisalt oli meie lähinaabrite juures olukord parem: Lätis langes tööstustoodang aprillis 9%, Soomes kõigest 3%, seejuures põhjanaabrite juures suutsid tööstusettevõtted märtsis veel isegi mahtusid kasvatada.

Et valdav osa tööstustoodangust eksporditakse, on olukord sama ka väliskaubanduses: märtsis vähenes Eesti päritolu kaupade eksport 3%, aprillis 17%. Veel halvem on seis teenuste ekspordis, seda loomulikult turismisektori täieliku peatumise tõttu. Märtsis langes teenuste eksport aastatagusega võrreldes 18%, aprillis koguni 36%. Aprillis ööbis Eesti majutusasutustes 1257 väliskülastajat – aasta tagasi oli neid 156 000.

Millest räägivad kindlustundenäitajad?

Kiiremini kui reaalne majandusstatistika, jõuavad meieni küsitlusandmed ettevõtete ja tarbijate majandusliku kindlustunde kohta. Koos kriisi algusega sattusid vabalangusesse muidugi nii ettevõtete kui majapidamiste majanduslikku kindlustunnet väljendavad indikaatorid. Kui nii mõneski riigis jõudsid nad seejuures madalaimasse punkti, mis iial mõõdetud, siis Eestis juhtus see maikuus vaid teenindussektoris. Seevastu majapidamised ja jaekaubandussektor vaatasid mais tulevikku juba pisut optimistlikumal pilgul. Seejuures näib, et kriis tavainimeseni täna veel jõudnud ei olegi – sama madal kui selle aasta mais, oli tarbijakindlus isegi 2016. aasta alguses, kui majanduse väljavaade objektiivselt võttes oluliselt helgem näis. See-eest ei ole tööstusettevõtete hinnang olukorrale paranenud ja suhtelisel skaalal ollakse pessimistlikumad ka kolleegidest Euroopas. Suures pildis tundubki, et Eesti majanduse käekäigu määrab ära eksportiva tööstuse tervise taastumine. Nii väikeses riigis kui seda on Eesti, jääb tarbijate optimismist majanduse käigus hoidmiseks väheseks.

Seonduvad uudised

• Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 10.05.2017
  Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus 2016. aastal aastases võrdluses 1,6% ning IV kvartalis 2,7%. Majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega vii     
  
• SEB: Kiire majanduskasv, kuid mille arvelt? 01.12.2017
  Eesti majanduskasv püsis kolmandas kvartalis endiselt kiire, ulatudes aastases võrdluses 4,2 protsendini. Kahjuks põhineb kiire kasv sisenõudlusel, mida omakorda veab riigi aktiivne ehitustegevus. Majanduskasvu veab ehitus Neljapäeval avaldatud      
  
• Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 23.01.2017
  Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,2%. Kasvu suurimaks toetajaks oli transpordi, kaubanduse ja energeetika tegevusaladel loodud lisandväärtus. Suurimad maj     
  

---

---

Eriolukorra lõppemine ning paljude piirangute leevendamine tõi mais kinnisvaraturule ennustatud ja oodatud tõusu. Esialgsetel andmetel ei olnud tõus nii kiire, kui oodati, ent seekord tunneme rõõmu ka väikeste võitude üle, sest eriolukorra armid oleksid võinud olla ka sügavamad. Ettepoole vaadates on paljud turuosalised ühel meelel, et suvel suurt aktiivsuse hüpet ilmselt ei toimu, küll aga on pilgud pööratud sügisesse, et siis väljakujunenud majandusolukorra põhjal juba uusi otsuseid langetada.

Müügi- ja üüripakkumiste arv pole kinnisvaraturul vähenenud, hoopis vastupidi. Kahanenud nõudluse ja tarbijakindluse tõttu on turul tekkinud ülepakkumine, ent pakkumishinnad pole veel valdavalt langenud.

Maaklerite sõnutsi peaks eduka müügi puhul olema siiski varasemast paindlikum, sest sügisel võidakse hinnaläbirääkimisi pidada juba madalama taseme juures.

Korterite osas langevad esimesena tõenäoliselt järelturu tüüpkorterite hinnad, kus pakkumist ja võrdlusmaterjali on rohkem, uusarenduste puhul on rohkem näha korteri lisade pealt allahindluste tegemist, olgu siis selleks panipaik, parkimiskoht, köök või kõrvalkulud.

Pankade laenutingimused ja soov eluasemelaenu pakkuda pole suuresti muutunud, küll on aga vähenenud nende inimeste hulk, kes kvalifitseeruvad laenu saajateks.

Kuna pankade jaoks on suurimad riskid seotud laenu tasumise võimekuse osas, siis kui näiteks kliendi tööandja on küsinud riigilt abi, tähendab see, et kindlus ettevõtte jätkusuutlikkuse osas on vähenenud ning risk laenu väljastada on suurenenud.

Statistikast rääkides sõlmiti mais esialgsetel andmetel üle kogu Eesti 1345 ostu-müügitehingut. Võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 14% ehk 165 tehingu võrra, samas kui viimase viie aasta lõikes oli tegemist halvemuselt teise kuuga. See tähendab seda, et kiirest taastumisest on keeruline rääkida.

Võrreldes aprilliga vähenes tehingute arv vaid Läänemaal ja Tartumaal, viimases maakonnas toimus suur, ligi 40-tehinguline kukkumine, kuna langesid ära Tartu lähedase Raadimõisa Kodu uusarendustehingud. Harjumaal suurenes tehingute arv 108 võrra, mujal oli kasv väiksem, Ida-Virumaal suurenes tehingute arv 21 võrra ja Lääne-Virumaal 15 võrra.

Üksikelamute ja suvilatega sõlmiti 331 tehingut, mida oli 70 võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal, ent võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 83 võrra ehk kolmandiku võrra.

Nagu juba öeldud, siis tehingute hinnad jätkavad kriisieelsel tasemel. Mais oli korteritehingute mediaanhind 1389 €/m², mida oli küll vähem kui aasta varasematel kuudel, ent 8,5% kõrgem kui mullu. Kuna makromajanduslikud näitajad on halvenenud, on keeruline lootma jääda, et hinnad püsivad jätkuvalt samal tasemel.

Sügisel näeme hinnakorrektuuri, mis aga ei eelmise kriisi sarnane 50%, vaid tulenevalt arendajate omakapitali kaasamise võimekusest ning perede paremast finantssituatsioonist tuleb tunduvalt madalam.

Tallinna korteriturg

Võrreldes aprilliga nägi Tallinn tehingute arvu 16%-list kasvu (455→531), mis peamiselt tuli uusarendusturult ehk varasemate lepingute realiseerimisest. Uusarenduste turuosa oli seetõttu üks kõrgemaid – 39% –, samas kui järelturul sõlmiti vaid 7 tehingut enam. uusarenduste kõrge osakaalu tõttu tõusis tehingute mediaanhind rekordilähedasele tasemele, ulatudes kolmandat korda läbi aegade üle 2000 €/m² (2095 €/m²).

Järelturu lakmuspaberil ehk magalarajoonide Haabersti, Lasnamäe ja Mustamäe tüüpkorterites on aga nõudluskõvera languse tõttu alanud hinnalangus: 2- ja 3-toaliste korterite mediaanhind oli jaanuarist märtsini 1524 €/m², aprillis 1500 €/m² ja mais 1460 €/m2 ehk 4% madalam kui aasta algul.

Üüripakkumiste arv on võrreldes märtsi ja aprilliga veelgi suurenenud, mis tähendab seda, et liikumine pikaajalisele üüriturule on jätkuv, ent nõudluse kasv ei ole pakkumise kasvuga olnud proportsionaalne.

Korteriturg Tartus

Ka Tartus andis mai põhjust rõõmustamiseks – aprillis sõlmiti korteritega teatavasti 95 tehingut, mais juba 10 tehingut enam. Suurema panuse tehingute kasvu andsid uusarendused, mille korteritega sõlmiti 41 tehingut, aktuaalset aktiivsust paremini väljendav järelturg taastus aga väga aeglaselt – aprillis sõlmiti järelturul 61 tehingut, mais 64 tehingut. Uusarenduste väga kõrge osakaalu (39%) tõttu püstitas mediaanhind teist kuud järjest uue rekordi.

1649 €/m² kõrgune mediaanhind peaks aga kohalike maaklerite sõnutsi vähenema, eelkõige nõudluskõvera vähenemise tõttu. Hinnatud asukohas paikneva ja defitsiitse kinnisvaraobjekti hinnakorrektsioon ei saa aga väga kõrge olema, pigem tabab hinnakirves esimesena Annemõisa keskmises seisukorras kortereid, mille valik on alati pigem suur olnud.

Korteriturg Pärnus

Sarnaselt Tallinnale ja Tartule veetis ka Pärnu turg mais taastusravil. Aprillis sõlmiti suvepealinnas 41 tehingut, mais aga juba 63 tehingut. Kasv tuli nii uusarenduste (8→18) kui ka järelturu pealt (33→45), järelturu müügimahult jäädakse 2019. aasta ja 2020. aasta esimeste kuude keskmisele veel veidi enam kui viiendiku võrra alla.

Kogu turu aktiivsus oli sama perioodiga võrreldes vaid 15% madalam, eelmise aasta sama ajaga sõlmiti siiski 52 tehingut vähem (järelturul -36 tehingut).

Tehingute mediaanhind oli mais 1385 €/m2, võrreldes eelmise aasta maiga, mil uusarenduste osakaal oli üsna sarnane, oli tehingute mediaanhind 10% võrra kõrgem. Eriolukord on vähendanud lühiajalise üürituru potentsiaali, maaklerite sõnutsi on mitmed varasemad kliendid võrreldes eelnevate aastatega läinud suvele vastu vanade üürnikega.

Korteriturg Narvas

Erinevalt teistest suurematest linnadest jäi Narvas mai tehingute arv aprillile alla. Kui aprillis sõlmiti 44 korteritehingut, siis mais 38. Tehingute arvu taastumisele mõjub negatiivselt Venemaal möllav koroonaepideemia, mis tähendab seda, et idanaabriga on reisipiirangud endiselt jõus ning pole näha, et need lähiajal leevenduks.

Seetõttu on viimase kahe kuuga kinnisvara pakkumine langenud viimaste aastate madalaimale tasemele, mais oli pakkumises veidi üle 500 korteri ehk ligi 400 korterit vähem kui aasta tagasi.

Vähenenud pakkumine pole aga turukonkurentsi suurendanud, langenud on ka nõudlus, mis on küll peatanud mediaanhinna languse, ent pole seda veel suurendanud. Mais oli tehingute mediaanhind 367 €/m2, jäädes eelmise aasta maiga samale tasemele.

Seonduvad uudised

• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  
• Uus Maa: Kinnisvaraturg maikuus kasvas. Mis saab edasi? 05.06.2020
  Eriolukorra lõppemine ning paljude piirangute leevendamine tõi mais kinnisvaraturule ennustatud ja oodatud tõusu. Esialgsetel andmetel ei olnud tõus nii kiire, kui oodati, ent seekord tunneme rõõmu ka väikeste võitude üle, sest eriolukorra     
  
• Uus Maa: 2013. aasta II kvartali kinnisvaraturu ülevaade 18.07.2013
  EESTI Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes      
  

---

---

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks muutus 2020. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga -3,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Šokman ütles, et aprilliga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit keskmisest rohkem hinnatõus kütteõlide tootmises ja elektrienergiaga varustamises, mida tasakaalustas hinnalangus plasttoodete, puittoodete ning elektroonikaseadmete tootmises. „Kui aprillis oli suur mõju piimatoodete tootmise hinnalangusel, siis mais sama valdkonna hinnatõusul,“ täpsustas Šokman.

Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning elektroonikaseadmete, kütteõlide ja puittoodete tootmises. Samuti hinnatõus mäetööstuses, tekstiili ja metalltoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks tõusis aprilliga võrreldes 0,4%. Kõige rohkem tõusis elektrienergia, keemiatoodete ja jookide hind ning langes mootorsõidukite lisaseadmete ja varuosade, tekstiiltoodete ning rõivaesemete hind. Võrreldes 2019. aasta maiga langes ekspordihinnaindeks 8,2%.
Impordihinnaindeks langes aprilliga võrreldes 1,1%. Keskmisest enam langes keemiatoodete, naftasaaduste ja nahktoodete ning jalatsite hind, tõusis aga elektrienergia, elektroonikatoodete ning toormetsa hind. Võrreldes 2019. aasta maiga langes impordihinnaindeks 9,2%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Seonduvad uudised

• Statistikaamet: Tootjahinnaindeksit mõjutas enim piimatoodete hinnalangus 20.05.2020
  Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,4%. Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit märtsiga võrr     
  
• Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas mais tõusu 20.06.2017
  Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,2%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas mais eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus mööbli-      
  
• Tootjahinnaindeks juunis langes 20.07.2017
  Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 3,3%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektr     
  

---

---

EfTEN Real Estate Fund III AS-i (väärtpaberi lühinimi EFT1T, ISIN kood EE3100127242) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 07.07.2020 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. 

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 06.07.2020. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2019. majandusaasta eest.EfTEN Real Estate Fund III AS maksab aktsionäridele dividendi 65 eurosenti 10.07.2020.

Seonduvad uudised

• EfTEN Kinnisvarafond AS-i erakorralise üldkoosoleku kutse 06.10.2013
  EfTEN Kinnisvarafond AS-i (registrikood 11505393) juhatus kutsub kooskõlas põhikirja punktiga 5.3. kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 14. oktoobril 2013. a algusega kell 14.00.
 Üldkoosoleku toimumise koht: Tallinn, Liivalaia 33 (Rad     
  
• EfTENi emissioon märgiti üle 15.04.2016
  EfTEN Real Estate Fund III AS emissioonis märgiti aktsiaid kokku 14,6 miljoni euro ulatuses ehk emissioon märgiti 1,32 kordselt üle. Aktsiaid märkis üle 200 investori. Aktsiaemissiooni planeeritud maksimaalne maht on 11 miljonit eurot. EfTEN Rea     
  
• Eften: Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse ja päevakord 28.04.2016
  Balti Kinnisvaraportfell AS-i (registrikood 10830872, asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 18. mail 2016. a kell 11. Üldkoosoleku toimumise koht on ettevõtte asukoht aadressil Tallinn, A. Lauteri     
  

---

---

• Raudtee Eesti osa ehitusmaht moodustab poole eelmise aasta ehitusmahust.
• Rail Balticu ehitus suurendab Eesti majandust aastatel 2022-2026 0,2 kuni 0,6 protsendi võrra.
• Teisi suuri taristuprojekte tuleb targalt planeerida, et ehitussektor üle ei kuumeneks.

Rail Balticu ehitusel on siinsele majandusele oluline positiivne mõju. Raudtee ehitus annab tööd kohalikele ehitusfirmadele isegi juhul, kui peatöövõtjad on suured Euroopa firmad. Siiani, peamiselt planeerimise faasis, on välismaa firmad võitnud kolmveerandi Rail Balticu lepingute mahust.

Rail Balticu eelarve, ligi 6 miljardit eurot, moodustab 5% Baltikumi ühe aasta majanduse kogutoodangust. See jaguneb aga mitme aasta peale, kuna raudtee ehitusele kulub praeguste plaanide järgi 4-5 aastat. Suuremad ehitustööd peaksid algama 2022. a. ja lõppema 2026. a. Selleks ajaks peaks majandus ja ehitus praegusest majanduskriisist juba enam-vähem toibunud olema.

Raudtee Eesti osa ehitusmaht on 2018. aasta lõpu eelprojekti järgi 1,6 miljardit eurot. See moodustab poole Eesti eelmise aasta ehitusmahust. Rajatiste 2019. aasta ehitusmahtu ületab Rail Balticu ehituseelarve koguni 1,6 korda.

Rail Balticu ehitus suurendab Eesti SKPd aastatel 2022-2026 0,2 kuni 0,6 protsendi võrra. Lisaks otsesele positiivsele majandusmõjule täiendava nõudluse ja töökohtade näol ehitussektoris, toob raudtee ehitus Baltikumi uut tehnoloogiat ja teadmisi. Piirkonna parem ühenduvus parandab kaupade ja inimeste liikumist, suurendab regiooni konkurentsivõimet ja tootlikkust. Kiire raudteeühendus elavdab tööturgu, turismi ja haridusmaastikku, kuna inimesed saavad kiiremini ja mugavamalt ühest kohast teise liikuda.

Valitsus peaks teiste suuremate ehitusprojektide planeerimisel arvestama Rail Balticu mõjuga, kuna liiga kiire nõudluse kasv võib tähendada ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse ülekuumenemist. Rail Balticu peamine ehitusperiood kattub Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodiga 2021-2027, mis varasemalt on tähendanud infrastruktuuri rajamise hoogustumist.

Pikema inglisekeelse ülevaate Rail Balticu teenal leiate aadressilt: https://www.swedbank-research.com/english/macro_focus/2020/20-06-18/index.csp

Seonduvad uudised

• Nordecon: 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata poolaastaaruanne 10.08.2018
  Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR ‘000 30.06.2018 31.12.2017 VARA     Käibevara     Raha ja raha ekvivalendid 7 985 8 915 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 46 646 35 193 Ettemaksed 2 901 1 641 Varud 23 870 23     
  
• Nordecon: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne 08.11.2018
  Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide      
  
• Luminor: Majandus on teelahkmel 19.03.2019
  Põhiteemad Eesti jõuline 4%ne majanduskasv viimasel kolmel aastal toetab sissetulekute lähenemist euroala keskmise suunas. Eesti on järjest enam muutumas ELi tööjõule huvipakkuvaks valikuks ja see aitab leevendada kõige olulisemat tööturuga     
  

---

---

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

Seonduvad uudised

• Telli värsked kinnisvarauudised meilile 17.03.2016
  Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas. Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad… Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma m     
  
• Telli värsked kinnisvarauudised meilile 02.08.2017
  Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas. Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad… Kui soovid uudiste kokkuvõtet o     
  
• Telli olulisemad kinnisvarauudised meilile 03.10.2018
  Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas. Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad… Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma m     
  

---

---

Stroomi rannahoone parima arhitektuurse lahenduse selgitas välja Tallinna linna esindajaid ja arhitektuurivaldkonna erialaspetsialiste koondav žürii, mille võitjaks valiti „Rannahoov“.

Žürii esimehe ja Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul olid Stroomi rannahoone võistlustööde hulgas väga tugevad tööd, mille hulgast võitja valimine oli žüriiliikmete jaoks väga keeruline.

„Võidutöö „Rannahoov“ puhul sai kaalukeeleks väljapakutud arhitektuurse lahenduse multifunktsionaalsus, mis võimaldab pakkuda hooajalisi vaba aja tegevusi aastaringselt nii sise- kui ka välisruumides. Lisaks toetab hoone ja maastiku terviklik ning elegantne arhitektuur parimal viisil mere ääres viibimist ja kõnetab ümbritsevat looduskeskkonda,“ rääkis abilinnapea ning lisas, et Stroomi rannahoone ehitamine üks osa Tallinna suuremast randade korrastamise programmist, mille eesmärgiks on muuta Tallinna populaarsemad rannad sinilipu vääriliseks, nii et tekiks A-kategooria supelrannad.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid rääkis, et lisaks ametlikule erialaspetsialistidest koosnevale žüriile korraldati rannahoone uue kavandi leidmiseks ka rahvahääletus, mis osutus väga populaarseks. „Stroomi rannahoone konkursi info jõudis Facebooki vahendusel enam kui 77 000 inimeseni. Seda on tervelt 17 000 rohkem kui on Põhja-Tallinna linnaosas elanikke. Rahva lemmik „Mere ärkamine“ võidutööks paraku ei osutunud, kuid jõudis äärmiselt tasavägise žüriiliikmete hääletuse järel kahe parema hulka,“ rääkis Järvelaid.

Stroomi rannahoone arhitektuurikonkursi žürii valis võidutöö välja viie parima töö vahel: „Laine“, „Randevuu“, „Rannahoov“, „Kaarik“ ja Mere ärkamine“. Üksmeelse otsuse järel otsustati premeerida võidutööd „Rannahoov“ 3 000 euroga ja kahe parema hulka jõudnud „Mere ärkamine“ 2 000 euroga. Parima arhitektuurse lahenduse selgitas välja Tallinna linna esindajaid ja arhitektuurivaldkonna erialaspetsialiste koondav žürii, mille esimeheks Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

Seonduvad uudised

• Selgusid Stroomi rannahoone arhitektuurikonkursi esimese etapi tulemused 21.01.2020
  Esimeses etapis esitasid taotluse konkursil osalemiseks 17 arhitektibürood, kellest pääseb teise vooru viis portfooliote hindamisel enim punkte saanud osalejat. Portfooliovooru hindamiskriteeriumid tõstsid esile arhitektibürood, kellel on suur a     
  
• Stroomi rannahoone võistlustööd esitati žüriile hindamiseks 28.04.2020
  Stroomi rannahoone arhitektuurivõistlusele laekus kaheksa võistlustööd, mille hulgast žürii valib Stroomi rannaalale sobilikuima. Tallinna linna eesmärk on rajada Stroomi randa kaasaegne ja multifunktsionaalne rannahoone, mis võimaldab aastar     
  
• Remondiraha vedeleb pööningul 12.03.2013
  Viimasel ajal on taas hoogustunud pööningukorruste väljaehitamine. Neid, kes meie poole pöörduvad küsimustega on palju ning päris mitmed sellised projektid on ka käivitatud. Seetõttu otsustasin jagada te     
  

---

---