Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

Tallinnas oli elanike keskmine brutotulu 2019. aastal 1444 eurot kuus. Linnaosadest oli teenitud tulu kõige suurem Kesklinna (1779 eurot) ja kõige väiksem Lasnamäe elanikel (1224 eurot).

Statistikaameti analüütik Greta Tischler

Eesti omavalitsusüksuste pingereas asus Tallinn elanike kuu keskmise brutotulu poolest eelmisel aastal kümnendal, linnade arvestuses Keila (1482 eurot) järel teisel kohal.

Suurimat brutotulu teeniti Tallinnas Kesklinna linnaosas, kus selle suurus elaniku kohta oli 1779 eurot. Viimaste aastate statistika põhjal on linnaosade pingerida üsna muutumatu. Kesklinnale lisaks leiab pingerea eesotsast veel Pirita, kus tulu suurus oli samuti üle 1700 euro ning Nõmme ja Kristiine linnaosad, kus tulu suurus jäi napilt alla 1600 euro.

Ülejäänud neljas linnaosas (Haabersti, Mustamäe, Põhja-Tallinn ja Lasnamäe) jäi tulu suurus alla 1500 euro. Just nendes linnaosades elab enamus (66%) Tallinna tulusaajatest. Kõige väiksem oli tulu Lasnamäe linnaosas, kus keskmiselt teeniti 1224 eurot kuus. Lasnamäe oli linnaosadest ka ainus, kus tulu suurus jäi alla Eesti keskmise (1317 eurot).

Võrreldes 2018. aastaga suurenes tulu kõige kiiremini Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja-Tallinn oli seejuures keskmise tulu suuruse põhjal (1364 eurot) kaheksa linnaosa võrdluses alles eelviimasel ehk seitsmendal kohal.

Suurimat brutotulu teeniti Kloostrimetsa ja Kadrioru asumites

Linnaosade siseselt eristuvad brutotulu suuruse poolest ka ajalooliselt väljakujunenud asumid. Suurimat tulu teeniti möödunud aastal Kloostrimetsa (Pirita linnaosa) ja Kadrioru (Kesklinna linnaosa) asumites, kus keskmine tulu suurus ulatus üle 2000 euro.

Teisteski linnaosades oli asumeid, kus tulu suurus oli linnaosa keskmisest märgatavalt suurem. Näiteks Mustamäe linnaosa Kadaka asumis oli brutotulu suurus 1823 eurot, mis ületas linnaosa keskmist ligikaudu 440 euro võrra.

Sõltuvalt elukohast jäi brutotulu suurus Tallinna asumites peamiselt 1000–2000 euro vahele. Kõige väiksem oli kuu keskmine brutotulu Paljassaare asumis (Põhja-Tallinna linnaosa), kus tulu suurus oli keskmiselt 1056 eurot kuus.

Keskmine brutotulu näitab palgatöötajatele ja avalikele teenistujatele makstud tasusid, töötamisega seotud stipendiume, toetusi ning muid tasusid. Andmete aluseks on maksu- ja tolliameti sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete andmed. Brutotulu suurus saadakse, kui kuu keskmine väljamaksete summa jagatakse kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga. Tulusaaja elukoht on määratud isiku elukoha järgi, mille aluseks on statistikaameti rahvastikubaas.

Tööstussektori tootmismahtude languse süvenemine mais oli ootuspärane. Kuigi energiatootmise ja mäetööstuse tootmismahtude langused taandusid, siis nõudluse nõrgenemine süvendas nii kodu- kui välisturul töötleva tööstuse tootmismahtude vähenemist. Tööstussektori tootmismaht vähenes mais aastases võrdluses 18%, töötlevas tööstuses aga 17%.

Ärikliendid tarbivad kriisi ajal elektrit oluliselt vähem

Energiatootmise maikuu tugeva languse taga oli elektritoodangu 41% vähenemine, samal ajal kui soojust toodeti 9% rohkem kui aasta tagasi. Elektrienergia tootmine on püsivalt olnud languses juba möödunud aasta veebruarist. Elektritootmist mõjutavad praegu ühelt poolt nii kõrge süsihappegaasi kvoodihind, kui ka koroonakriisi ajal vähenenud elektritarbimine. Elektrienergia tarbimise vähenemine tuli peamiselt suurte ja keskmise suurusega äriklientide arvelt, samas kui koduklientide elektritarbimine suurenes aastases võrdluses oluliselt. Juunis elektritarbimise langus esialgsetel hinnangutel süvenes. Süsihappegaasi kvoodihind, mis saavutas oma tipu möödunud aasta septembris on küll tasapisi allapoole liikunud, kuid oli juuni lõpus ikka veel neli korda kõrgem, kui 2017. aastal.

Süvenenud on töötleva tööstuse käibelangus nii välis- kui koduturul

Töötlevas tööstuses vähenes enamike tegevusalade tootmismaht. Vaid paberi- ja keemiatööstuses see suurenes, kuid need kasvud oli tagasihoidlikud ja mõju üldpildile väike. Kuna töötleva tööstuse tootjahinnad on languses, siis majandusharu keskmise müügitulu vähenemine tootmismahtudega võrreldes veelgi suurem. Nii vähenes töötleva tööstuse müügitulu mais aastases võrdluses 22%. Kriisi ajal on süvenenud töötleva tööstuse ettevõtete käibelangus nii välis- kui ka koduturul – mais olid langused vastavalt 26% ja 17%. Üha suuremasse langusesse on läinud ka uued tellimused, mis vähenesid mais veerandi võrra. Lisaks tootmismahu ja käibe langusele näitab töötleva tööstuse ettevõtete rasket olukorda see, et 28% selle majandusharu hõivest saavad Töötukassa töötasuhüvitist.

Ebakindlust välisnõudluse paranemise suhtes on praegu veel palju

Kuigi juunis tööstusettevõtete üldine kindlustunne ja ka tootmise kasvuväljavaade paranesid, jäid need veel kaugele maha kriisieelsest tasemest. Kiiresti on paranenud euroala ostujuhtide indeks, mille järgi saab hinnata majandusaktiivsust. See ei ole jõudnud veel kasvuni, kuid juba üsna lähedale sellele tasemele, mida me nägime jaanuaris. Suurematest euroala riikidest on olukord kiiremini paranenud Prantsusmaal ja Saksamaal. Ostujuhtide indeksid on paranenud ka USA-s, Ühendkuningriigis ja Hiinas. Viimases on see tõusnud juba üle kriisieelse taseme. See annab küll parema väljavaate välisnõudlusele, kuid tuleks arvestada, et paljudes riikides maailmas, eelkõige just USA-s, Brasiilias ja Indias on koroonaviiruse levik veel eskaleerumas ning samuti on maailmakaubanduses üha rohkem moonutusi, mis piiravad selle kasvu. Ebakindlust välisnõudluse paranemise suhtes lähiajal on praegu veel palju.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu langus on tublisti taandunud

Üha sügavamasse langusesse läinud töötleva tööstuse kõrval on aga jaekaubandusettevõtete müügitulu langus püsivhindades tublisti taandunud. Kui aprillis vähenes see aastases võrdluses 15%, siis mais vaid 1%. Jaekaubanduse müügitulu paranemist näitas kaardimaksete käibelanguse kiire taandumine, kusjuures mitmete kaubagruppide juures (näiteks rõivad, elektroonika, spordi- ja ilukaubad) paranes kaardimaksete käive järsult koos kaubanduskeskuste avamisega 11. mail. Nii oligi mai teine pool jaekaubanduses tugevam, kui kuu esimene pool. Juunis jätkus jaekaubandusettevõtete kindlustunde paranemine.

Inimeste kindlustunne teha suuremaid oste on järsult halvenenud

Üha sügavamasse langusesse on läinud tarbijate kindlustunne. Vaatamata sellele, et inimeste väljavaade oma finantsseisu kohta on taas paranenud, siis kindlustunne teha suuremaid oste on järsult langenud madalaimale tasemele. Samuti hindavad inimesed, et nende säästud eesoleva aasta jooksul suurenevad. Nii ongi eraisikute hoiuste portfelli kasv viimase kolme kuu jooksul kiirenenud. Kui veel aprillis ja mai alguses näitas hoiuste kasv eriolukorraga seatud piirangute tõttu tarbimise vähenemist, siis nüüd annab rohkem tooni vähenenud kindlustunne teha suuremaid oste.

Suurenev töötus ja palgakasvu pidurdumine peavad piirid tarbimisele

Registreeritud töötuse määr 7,9% on praegu küll veel mõõdukas, kuid viiendik kogu Eesti töötajatest (sealhulgas ligi kolmandik hulgi- ja jaekaubanduses töötavatest inimestest) saab Töötukassa töötasu hüvitist. Kui see juuniga ära lõpeb, suurendab see töötute arvu. Samuti pidurdub tänavu palgakasv, mis seab omakorda piirid tarbimisele.

https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/toostuse-ja-jaekaubanduse-valjumine-kriisist-on-vaga-erinevad

RMK jahilubade enampakkumisel kujunes eeloleva jahihooaja keskmiseks maaomanikule makstavaks tasuks 2 eurot ja 11 senti jahimaa hektari kohta. Kokku teenis RMK jahilubade müügist 166 000 eurot.

RMK võimaldab enda hallatavates jahipiirkondades Väätsal, Kuressaares ja Kilingi-Nõmmel pidada jahti jahiloa alusel, mida saab taotleda avaliku enampakkumise korras. RMK jagab enampakkumisel saadud tulu eramaaomanikega, kelle maa asub RMK hallatavas jahipiirkonnas ja kes loovutavad omal maal jahipidamise õiguse RMK-le. Tulu jagatakse võrdeliselt maa suurusega.

Hiljuti lõppenud RMK jahipiirkondade jahilubade enampakkumise tulemusena tasub RMK 2020/2021 jahihooajal eramaaomanikele ühe hektari jahimaa kasutuse eest keskmiselt 2,11 eurot. Väätsa jahipiirkonnas kujunes ühe hektari jahimaa kasutuse hinnaks 4,67 eurot, Kuressaare jahipiirkonnas 2,72 eurot ja Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas 1,51 eurot (koos käibemaksuga).

„Eelmise aasta jahilubade enampakkumise tulemuste alusel uuendati tänavuseks jahihooajaks jahipidamisvõimaluste lepingut seitsmel jahialal. Lepinguta jäänud jahialadele pandi enampakkumisele 26 tähtajalist jahilubade paketti. Lepingute jätkamist ja jahilubade pakettide ostusoove mõjutas tõenäoliselt koroonaviirusest tekkinud ebakindlus reisipiirangute ja ühisjahtide korralduse võimalikkuse osas,“ ütles RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste.

RMK hallatavates jahipiirkondades asuvate maatükkide omanikel tuleks oma maa jahindusliku kasutamise nõusolekust teada anda aadressile jaht@rmk.ee (jahipiirkondadega saab tutvuda metsaregistris). Kirjas tuleb märkida oma nimi, kontaktandmed, kinnistute või katastriüksuste numbrid ja arveldusarve, kuhu maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kanda. Oma nõusolekust palub RMK teada anda hiljemalt 1. septembriks 2020.

Maaomanikud, kes soovivad ise väikeulukijahti pidada või korraldada ja kelle maaomand asub RMK hallatavas jahipiirkonnas, saavad taotleda tasuta väikeuluki jahilube. Taotluse saab RMK-le edastada e-posti teel, vorm asub RMK kodulehel.

Kilingi-Nõmme, Kuressaare ja Väätsa jahipiirkonnas planeerib RMK sel jahihooajal küttida suurulukitest ligikaudu 90 põtra, 40 punahirve, 20 metssiga ja 250 metskitse, täpsed küttimiskokkulepped sõlmitakse maakondlikes jahindusnõukogudes. Loenduse alusel elab tänavu RMK hallatavates jahipiirkondades suurkiskjatest 7 karu, 9 hunti ja 9 ilvest, nende küttimismahu kehtestab Keskkonnaamet. Lisaks kütitakse väikeulukeid, pöörates suurimat tähelepanu kopra tekitatud kahjustuste ennetamiseks.

Alates 1. juulist 2020 on US Real Estate juhatuse esimees Aavo Kokk. Martin Ühtegi, kes seni oli nii US Real Estate’i juhatuse esimees kui ka kontserni holdingfirma U.S. Investi juhatuse esimees, keskendub edaspidi U.S. Investi kontserni juhtimisele.

US Invest juhatuse esimehe Martin Ühtegi sõnul on US Real Estate olnud edukas kinnisvaraarendaja, mis on loonud märgilisi hooneid ja ainulaadseid keskkondi nagu näiteks Rotermanni kvartal ning Skyline Residence. Uued suured arendused on ettevalmistamisel, mistõttu tekkis vajadus kaasata juhatusse laialdaste kogemustega lisajõudu.

Urmas Sõõrumaal on väga hea meel, et Aavo Kokk on otsustanud liituda US Real Estate meeskonnaga. Urmas Sõõrumaa sõnul on uus, pingestunud majandusolukord pannud meid kahes suunas mõtlema – kuidas hoida US Invest pikaajaliselt jätkusuutlikuna ning samal ajal jätkata keerukate ja riiklikult oluliste muinsuskaitseliste kinnisvaraobjektide edasiarendamist nagu Patarei Merekindlus ja Rotermanni kvartali vanad hooned. “Need väärikad hooned vajavad kohest sekkumist ja füüsilist kaitsmist hävinemise eest. Arvan, et Aavo Kokk on selles olukorras meie meeskonnas vajalik liige.”

Aavo Koka sõnul on US Real Estate suurepärane ettevõte: “US Real Estate on ette võtnud palju nõudlikke ja keerulisi arendusi, nende seas väärtuslikud ajaloolised kvartalid, mis on vaja respektitundega taastada. Samas tuleb kasutada parimaid uusi tehnoloogiaid ja materjale, et kujuneks kaasaegne linnaruum ja hea kliimaga hooned. Siin on vaja ehitajate, arhitektide, ajaloolaste, kunstnike, inseneride, planeerijate, linna- ja riigiametnike ning paljude teiste valdkondade inimeste head koostööd. Ning just see on, mida ma oma arvates oskan – ühendada erineva taustaga inimesi parimaks pingutuseks.”

Aavo on tegutsenud kinnisvara valdkonnas 12 aastat juhtides Eestis Catella tegevust. Catella on üks Eesti ja Baltikumi suurimaid kinnisvaratehingute nõustajaid, keskendudes suurtele ja keerulistele tehingutele.

Varasemalt on Aavo olnud Eesti Ekspressi peatoimetaja ning Eesti Päevahele kirjastaja ja vastutav väljaandja. Lisaks on Aavo kuulunud Eesti Hoiupanga tippjuhtkonda ning juhtinud 1990-ndate aastate alguses Eesti maksusüsteemi välja töötamist.

US Real Estate kuulub U.S Invest kontserni, mis on oma tegevusaastate jooksul arendanud kokku rohkem kui 250 000 m2 kinnisvara ja ettevõtte poolt hallatavas portfellis on üle 100 000 m2 renditavat äripinda. U.S. Invest kontsern on tegutsev aastast 1991 kinnisvara ja teenuste valdkonnas. U.S Invest kontserni kuuluvad veel Rotermann, USS Security, Signaal TM, Ermeesia. Lisaks on U.S. Invest panustanud Eesti spordi arengusse ja rajanud Tondi Tennisekeskuse, Golden Clubi ja Karulaugu Spordikeskuse. U.S Investi kontsern annab tööd rohkem kui 2000 töötajale.

1Partner Kinnisvara Juunis müüdi Tallinnas 631 korterit, mis on 19 protsenti rohkem kui mais ning korterite keskmine ruutmeetri hind püsis 2134 euroga eelmise kuuga samal tasemel, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul hakkab statistikas vähenema enne koroonat sõlmitud lepingute mõju. “Tehinguarvud on küll aastatagusest 30 protsenti madalamad, kuid maiga võrreldes on aktiivsust märksa rohkem tunda. Inimesed julgevad toast välja tulla ja paljudel on ikkagi vaja paratamatult elupinda vahetada või uuendada,” ütles Vahter.

“Tehingunäitajate taastumine võtab veel aega, aga suurt hinnalangust pole tunda praegu ega ette näha ka lähitulevikus. Ülehinnatud kaubast on õhk välja läinud, näiteks osadest üüridest. Mingi kauplemisruum on alati, aga praegu mitte väga suur, näiteks uue korteri puhul panipaiga või köögi jagu,” lisas Vahter.

Juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 826 ostu-müügitehingut, mis on kakskümmend protsenti enam kui mais. Juunis müüdi Tallinnas 631 korterit, mis on üheksateist protsenti rohkem kui mais. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis juunis 0,4 protsenti rohkem kui mais ehk 2134 eurot. Pealinna soodsaim korter müüdi 5000 ning kalleim 672 000 euro eest.

Juunis müüdi Tallinnas 26 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra rohkem kui varasemal kuul. Soodsaim elamu müüdi 6000 ning kalleim 567 000 euroga.

Möödunud kuul müüdi üheksa elamumaa krunti, mis on maiga võrreldes nelja võrra enam. Odavaim krunt maksis 12 470 eurot ja kalleim 295 000 eurot.

Pealinn Tallinna abilinnapea Andrei Novikov tõdes, et praegu on linnaelanike juurdepääs Maarjamäele ajaloomuuseumi ja Lauluväljaku vahelisele alale piiratud. “Detailplaneeringu realiseerumisel tekib Maarjamäele linlaste jaoks avalik linnaruum, kus on avaliku funktsiooniga hooned – hotell ja spaa,” ütles Novikov.

Tallinna linnavalitsus kehtestas Pirita tee 32, Pirita tee 50 ja Maarjamäe tänav 11 kinnistute ning selle lähiala detailplaneeringu.

Detailplaneeringuga liidetakse kinnistud üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustud krundile määrati ehitusõigus ühe kuni kolme ärihoone ehitamiseks, teatas Tallinna linnakantselei.

“Eelmisel aastal tekkis detailplaneeringu menetluses paus, kuna soovisime analüüsida, kui palju kavandatavad ärihooned Pirita teele liikluskoormust juurde annavad. Liiklusuuring näitas, et valdav liikluskoormus tuleb Viimsi valla elanike pendelrändest hommikustel ja õhtustel tipptundidel ning kavandatavatel ärihoonetel ei ole liikluskoormusele märkimisväärset mõju,” selgitas abilinnapea.

Detailplaneeringuga moodustatud krundile määratud ehitusõigus võimaldab rajada kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega kolm ärihoonet. Planeeritud hoonetesse on kavas ehitada hotell, puhke- ja vabaajakeskus, mis on mõeldud nii linlastele kui ka linnakülalistele ning kus on võimalik teenuseid pakkuda vaba aja veetmiseks aastaringselt.

Tallinna linnavolikogu 2001. aasta määrusega kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala maakasutuse juhtotstarve ühiskondlike ja puhkeehitiste ala.

Ala on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Nii on kõnealuste kinnistute ning lähiala detailplaneering kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Planeeritud maa-ala asub kesklinnas Pirita tee ääres Maarjamäe suvemõisa kompleksi ja Eesti Näituse messikeskuse vahelisel alal. Maa-alal paiknevad ärimaa sihtotstarbega Pirita tee 32 kinnistu, tootmismaa sihtotstarbega Pirita tee 50 kinnistu ja üldkasutatava maa sihtotstarbega Maarjamäe tänav 11 kinnistu.

Pirita tee 32, Pirita tee 50 ja Maarjamäe tänav 11 kinnistud kuuluvad Kantauro OÜ-le. Lisaks jäävad planeeritud alale Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega Pirita tee T1 ja Mäe tänav T2 kinnistute osad. Pirita tee 32, Pirita tee 50 ja Maarjamäe tänav 11 kinnistud on hoonestamata.

Detailplaneeringu kehtestamise kaalumiseks tellis linnavalitsus selle aasta alguses täiendavalt Pirita tee liiklusuuringu, et selgitada muuhulgas välja ka detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju piirkonna liiklusolukorrale.

Uuringust selgus, et majutusasutuste liiklusmõjud ei ole niivõrd tipptunni kesksed ning hotelli või analoogse tegevuse puhul ei ole genereeritav liiklusmõju tipptunnis nii suur. Uuringu kohaselt on Pirita tee liiklusintensiivsus ja selle kasv valdavalt tingitud Tallinna ja Viimsi valla vahel liiklevate sõidukite arvu suurenemisest.

Maarjamäe klindi ja vanalinna silueti vaadeldavus on ja jääb tagatuks. Hoonestusalad erineva kõrgusega hooneosade ehitamiseks on määratud nõnda, et Maarjamäe suvemõisa hoonetele lähim hooneosa võiks olla kuni kahekorruseline, eesmärgiga tagada suvemõisa kompleksi vaadeldavus ja dominantsus Pirita teelt.

Maarjamäe paekalda kaitsevööndisse ei ole hoonestusala kavandatud.

http://www.pealinn.ee/newset/tallinn-kehtestas-maarjamael-uue-detailplaneeringu-n255499

Kultuuriministeerium 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Taotluse objektiks olev hoone peab asuma Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga või Võru linna muinsuskaitsealal. Taotlusvooru maht kokku on 2 859 647 eurot ning kestab kuni käesoleva aasta 30. novembrini. Programmi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest, kuhu panustavad Norra, Island ja Liechtenstein.

„Eesti väikelinnad on omanäolised ja pakuvad mõnusat elukeskkonda. Kui toome vanalinna rohkem avalikke funktsioone ja korrastame tühje või alakasutatud hooneid, mõjub see ergutavalt kogu linnasüdamele. Tahame selle toetusega näidata, et kohalik areng võib põhineda kultuuripärandil,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.

Kristin Eliassen Norra Kultuuripärandi Ametist väljendas heameelt, et Norra saab pakkuda programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ lisaks rahastusele ka teadmisi. „Oleme selles programmis aktiivne partner ning ootame pikisilmi kahepoolsete suhete loomist Eesti partneritega,“ ütles Eliassen.

Taotlusi saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele e-toetuste keskkonna kaudu. „Taotlema on oodatud Eestis juriidilise isikuna registreeritud avaliku ja erasektori asutused ja valitsusvälised organisatsioonid ning Eestis tegutsevad valitsustevahelised organisatsioonid. Sarnaselt muude rakendusskeemidega Riigi Tugiteenuste Keskuses ootame ka nüüd Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna meetmete taotluseid e-toetuste keskkonna kaudu,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse sotsiaalse taristu, finantsinstrumentide ja haldusvõimekuse arendamise talituse juhataja Marek Atonen.

Toetuse vähim summa ühe projekti kohta on 200 000 eurot ja suurim summa 500 000 eurot.

Eestis on kaksteist muinsuskaitseala. Taotlusvooru on valitud üheksa sihtlinna, kus elanikkond kahaneb ja väärtuslikud majad seetõttu tühjaks jäävad ning kus on mõistlik koondada avalikke funktsioone just vanalinna.

Täpsem info Kultuuriministeeriumi kodulehel (https://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/muinsuskaitse/euroopa-majanduspiirkonna-ja-norra-toetused-2014-2021) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel (https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-toetused-2014-2021/muinsuskaitsealad-ajaloolistes)

29. juunil toimus Maaeluministeeriumis selle aasta teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati põllu- ja metsamaa müümist ning rentimist käsitlevat analüüsi ning ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu.

Nõukogule tutvustati Vabariigi Valitsuse tööplaanis ette nähtud ülesande – leida võimalused reguleerida maa ja metsa müümist ja eelistada põllu- ja metsamaa müümisel ning rentimisel kohalikku tootjat – täitmiseks koostatud analüüsi. Samuti tutvustati nõukogus teistelt ministeeriumidelt, asutustelt ning partneritelt saadud arvamusi ja seisukohti. Mitu esindajat tõid välja murekohad, mis on seotud riigimaade müümise ja rentimisega.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul võib maa müümisel või kasutusse andmisel kohaliku tootja eelistamine tuua kaasa vastuolu Euroopa Liidu aluslepingutega ja igasugused piirangud ei tohi takistada kapitali vaba liikumist „Seega on mänguruum üsna ahtake, kuid esitame Vabariigi Valitsusele oma ettepanekud, millega võiks edasi töötada,“ lausus minister. Tuginedes analüüsile koostas Maaeluministeerium järeldused, mida arutatakse valitsuse kabinetiistungil juuli keskpaigas.

Lisaks tutvustati istungil toidutarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu esmast versiooni, millega võetakse Eesti õigusesse üle sätted, mis sisalduvad samal eesmärgil kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/633. Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustooteid ja toitu tarnivaid ettevõtjaid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevate ostjate ebaausate kaubandustavade eest.

Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu on Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning maaeluministrile järelduste ja ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega alaline nõukogu. Nõukogu istungil osalevad põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide liikmed ja teised kaasatud asutuste esindajad.

Merko Ehitus 23. märtsil 2020. a avaldatud börsiteates (https://www.nasdaqbaltic.com/statistics/et/news/311918) andis kontsern teada ehitusfaasis olevate korteriarendusprojektide valmisehitamisest ja uute korteriarendusprojektide ehitustööde mitte käivitamisest kolme kuu jooksul seoses pandeemiaga.

Seoses kolme kuu möödumisega annab kontsern teada järgmist:

1) Eestis, Lätis ja Leedus ehitusfaasis olevate korteriarendusprojektide ehitus on kulgenud plaanipäraselt.

2) Kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti käivitab Tallinnas asuva Uus-Veerenni projekti kolmanda etapi (Uus-Veerenni Park, merko.ee/veerenni-park) ehitustööd käesoleva aasta juulikuus (varasem börsiteade projekti kohta: https://www.nasdaqbaltic.com/statistics/et/news/310973). Kolm kortermaja 59 korteriga valmivad 2021. aasta lõpuks.

Tõnu Toompark Piirkonna ülevaade annab detailidesse mineva ülevaate kitsama piirkonna (omavalitsus, linnaosa, asum…) elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest. Piirkonna ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele ja arenduste finantseerijatele detailne vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu:

korterituru tehingutele ja hindadele;
korterite tehingute toalisusele ja vanusele;
uusarenduste pakkumisele ja hindadele;
uusarenduste pakkumisse lisandumisele (ehk uutele müüki tulevatele projektidele);
uute korterite pakkumiste toalisusele ja nende maksumusele;
uute korterite pakkumiste jaotusele hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

AS Nordecon kontserni ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) sõlmis töövõtulepingu Lidl Eesti OÜ-ga kaubandushoone ehitustööde teostamiseks aadressile Kalda tee 29, Tartu linn. Ehitatav hoone saab olema ühekorruseline ning suletud netopinnaga 2 300 m2.

Tööde maksumus on ligi 3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning need valmivad 2021. a juulikuuks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2019. aasta konsolideeritud müügitulu oli 234 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Riigi Kinnisvara korraldas väärtuspõhise projekteerimishanke Paide riigimaja (Tallinna tn 18) rekonstrueerimiseks, mille võitsid KOKO arhitektid. Arhitektuuribürool on pikaajaline kogemus ning märkimisväärsetest töödest võiks välja tuua näiteks Lennusadama, Balti jaama turu ning Paksu Margareeta. Paide riigimaja projekteerimistööd kestavad 2021 kevadeni ning hoone saab sissekolimiseks valmis 2023.

Täna on Paides asutuste kasutuses 3 hoonet, millest üks riigimaja valmimisel vabastatakse. Kasutusse jäävad Tallinna tn 18 riigimajana ja Pärnu tn 58. Riigimajja investeeritakse 3,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Riigi Kinnisvara arhitekt Kalle Komissarov kirjeldas väärtuspõhiseid hankeid, kus avaliku sektori tellitavatel projekteerimistöödel tuleb seada lisaks odavamale hinnale kaalu peale ka pakkujate varasem kogemus ja selle kvaliteet. „Väikese riigi ja ühiskonnana on ressursside optimeerimine väga oluline, mistõttu tuleb suuri otsuseid teha kõige kõrgema võimaliku kvaliteedi ning parimaid spetsialiste kaasates. Tihti tähendab hoone projekteerimisel kokkuhoitud euro sajakordset kulu ehituses ning tuhandekordset kulu hoone elukaare jooksul. Riigi Kinnisvara eesmärk on olla eeskujuks kogu avalikule sektorile hangete läbiviimisel ning seetõttu toetame väärtuspõhise hanke laiemat kasutuselevõttu. Samuti on oluline välja töötada kvaliteeti tagavate hindamiskriteeriumite põhimõtted – õnneks on Euroopa Liidust palju häid näiteid eeskujuks,“ lisas Komissarov.

Paide riigimajja rajatakse asutuste ühine klienditeenindusala, kuhu on planeeritud infotöötaja, kliendiarvutid, klienditeenindusletid ja vestlusruumid. Paide riigimaja renoveeritakse, kaasajastatakse tehnovõrgud ning parandatakse hoone ligipääsetavust nii hoone sees kui ka väljas. Riigimajja projekteeritakse lift ning hoone ette kaldtee. Lisaks lahendatakse parkimine ameti- ja kliendiautodele. Kõikidele asutustele tagatakse kvaliteetne töökeskkond, sh sisekliima.

„Meil on väga hea meel Paide riigimaja väärtuspõhise hanke võidu üle. Koos Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu ja Arhitektide Liiduga oleme tellijatele aastaid kvaliteedipõhise projekteerimise hankimise olulist rõhutanud. On väga tore, et Riigi Kinnisvara on mõistnud, et parima tulemuse saavutamiseks, lähtudes esteetikast ja hoone elukaare kuludest, ei ole projekteerimise hankimine madalama hinnaga mõistlik ning on üha enam hakanud rakendama väärtuspõhise riigihanke põhimõtteid,“ ütles KOKO arhitektide tegevjuht ja EKELi aseesimees Merike Rannu.

„Paide riigimaja rekonstrueerimise projekteerimine on meile hoone ajaloolise tausta tõttu põnev väljakutse. Loodame, et üheskoos Riigi Kinnisvaraga anname väikse panuse Paide linna südame kordategemisele ning ressursside säästlikumale kasutusele,“ lisas KOKO arhitektide partner Raivo Kotov

Projekteerimise käigus muudetakse ruumiplaneeringut, et suurendada hoone pinnaefektiivsust, luuakse ristkasutatavaid koosoleku-, puhke- ja vestlusruume. Projekteerimise käigus koostatakse hoonele turvakontseptsioon, et tagada hoones töötavate inimeste ning asutuste turvalisus. Hoone projekteerimisel on plaanis parandada ka energiatõhusust.

Kavandatavasse riigimajja kolivad kokku 15 riigiasutust, nende hulgas näiteks Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Tööinspektsioon, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rahvakultuuri Keskus, Innove AS, Töötukassa, Tallinna Vangla, Prokuratuur, Pärnu Maakohus, Terviseamet, Eesti Rahvusringhääling jt. Riigimajja on kavandatud töökohad kokku ca 78 töötajale, sh avaliku sektori töötajatele mõeldud 4 kaugtöökohta, mis pakuvad mugavat ja turvalist võimalust oma tavatöökohast erinevas asukohas tööd teha.

Kinnisvarakoolis toimub 09/09/2020 seminar “Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel“. Seminar annab ülevaate erinevatest kinnisvarasektoriga seotud investeerimisvõimalustest, mis on kättesaadavad ja jõukohased kõigile väikeinvestoritele.

Seminari “Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel” sihtrühm on:

Väikeinvestorid, kes soovivad panustada kinnisvarasektorisse – üürikinnisvarasse, ühisrahastusse, kinnisvarasektori aktsiatesse või kinnisvarafondidesse.
Kõik inimesed, kellel on huvi hakata tegelema investeerimisega. Investeerimisega alustamiseks ei pea Sul olema kontol tuhandeid eurosid, piisab ka ainult tahtmisest, teadmistest ja kahekohalisest summast.

Seminaril saad teada järgmist.

Seminaril osaleja on teadlik erinevatest võimalustest kinnisvarasse investeerimisel.
Seminaril osaleja oskab planeerida oma investeeringute tootlust ja arvestab erinevate investeerimistoodetega kaasnevaid riske.
Seminaril osaleja teab kuidas tegeleda oma portfelli üürikinnisvaraga.
Seminaril osaleja oskab koostada oma väärtpaberite portfelli vastavalt oma võimalustele ja riskitaluvusele.
Seminaril osaleja oskab valida ühisrahastuse pakutavate võimaluste seast endale sobivaim toode.

Seminar toimub 09/09/2020 kell 10.00-14.15 Zoomi keskkonnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda “Kaubanduskoda peab positiivseks seda, et Kesklinna linnaosa planeerimisel võetakse arvesse ka ettevõtlust puudutavaid aspekte ning muu hulgas seatakse eesmärgiks ka väikeettevõtluse edendamine,” ütles Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. “Igal ettevõtjal on muidugi erinevad huvid, ent proovime kõigiga arvestada,” kinnitas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk.

284264_Kaubanduskoja juht Mait Palts.jpg
Palts tänas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja nimel Tallinna Linnaplaneerimise Ametit võimaluse eest avaldada arvamust Kesklinna linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta.

Palts võttis kokku koja seisukoha, millega on üldjuhul tervitatav ka plaan anda jalakäijatele ja jalgratturitele enam ruumi. Ta juhtis siiski tähelepanu, et jalakäijatele alade juurde loomisega ei tohiks tekitada olukorda, kus mõnedele piirkondadele on autoga juurdepääs välistatud, kuna selliselt võib muutuda ettevõtjate jaoks kauba kättesaamine keeruliseks.

Ettevõtjate soovid ulatuvad seinast seina

Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostas Tallinna kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohad. Muu hulgas plaanib linn suunata enam väikeettevõtlust tänavatele, panna paika ehituslikud põhimõtted kesklinna asumites ja vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas.

Linn soovib koostada eraldi kesklinna üldplaneeringu seetõttu, et praegu kehtib kesklinna osas kogu Tallinna üldplaneering, mis on aga liiga üldine ja vajab kaasajastamist.

Lähteseisukohad on vajalikud selleks, et aru saada, milliseid ülesandeid üldplaneering lahendama hakkab ja milliseid alusuuringuid on vaja lisaks koostada. Koos lähteseisukohtadega töötab linn välja ka keskkonnamõju strateegilise hindamise, mis näitab, milline keskkonnamõju võib üldplaneeringu rakendamisega kaasneda.

Planeering mõjutab neid ettevõtjaid, kelle tegevus on seotud Tallinna kesklinnaga.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk ütles, et linn teeb ettevõtjatega igati koostööd ning kaasab neid planeerimise protsessi. “Igal ettevõtjal on muidugi erinevad huvid, ent proovime kõigiga arvestada. Alati see ei õnnestu, sest meie tegevuse aluseks on seadus,” sõnas ta.

Fjuk märkis, et ettevõtjate soovid on seinast seina. “Mõni ettevõtja soovib rohkem parkimiskohti, teine vähem, esimese korrusele soovitakse rajada äripinnad,” nimetas Fjuk teemasid, mis üles kerkivad. “Kohtume ja arutame ettevõtjatega neid teemasid, kuid osad nõuavad asju, mida pole võimalik saavutada,” sõnas ta.

Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tõi välja ettevõtja jaoks olulisemad üldplaneeringu lähteseisukohad ehk mida linn plaanib teha:

Tugevdada kesklinna rolli rahvusvaheliselt ja regionaalselt.
Tugevdada kesklinna tervikut ja linnaosa struktuurset mitmekesisust, mh selgitada välja kesklinna piiri muutmise vajadus (nt Lennujaama ja Ülemiste ärilinnaku suhtes) ning määrata kesklinna asumite (nt Maakri, Südalinna, Kadrioru) keskusalad ja nende ehituslikud põhimõtted.
Tagada paindlik maakasutus.
Panna maakasutusele ühe otstarbe asemel mitu otstarvet.
Kaardistada, milliseid alasid kasutatakse vähe või ei kasutata üldse ning määrata neile sobilik funktsioon.
Määrata põhimõtted, kuidas linn võiks suurendada taskukohaste elamispindade kättesaadavust (sh uutel arendusaladel nagu Sadama piirkond, Veerenni jne).
Tõsta ühistranspordi kasutusefektiivsust ja anda enam ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele.
Selgitada välja, kus peaks linn autodele kiirust piirama (20 km/h, 30 km/h, 40 km/h alad) või kuhu luua jalakäijate alasid juurde.
Vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas.
Panna paika meetmed, et säilitada Vanalinna elanikkond ja aktiivne kasutamine kohalike poolt ning märata parkimispõhimõtted.
Tagada mereääre aktiivne kasutamine, mh kavandada rannapromenaad (ja suunata sinna ka väikeettevõtlust), määrata alad ja põhimõtted jahisadamate arengule ning selgitada välja, kas ranna ehituskeeluvööndit tuleks vähendada.
Määrata arhitektuursed ja ehituslikud põhimõtted (maksimaalne ehitusmaht, maksimaalne kõrgus, tihedus, ärifront jm), sh määrata arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri konkursi korraldamise vajadusega alad ning vaadata üle kõrghoonete piirkonnad ja tingimused.
Selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata üldised põhimõtted sademevee juhtimiseks.

Samuti on eesmärgiks elavdada väikeettevõtlust ehk määrata põhimõtted:

kuidas suunata enam väikeettevõtlust tänavatele, hoonete esimestele korrustele, elamupiirkondadesse, mereäärde, vanalinna, uutele arendusaladele;
kuidas käsitleda edaspidi kaubanduskeskusi (kas neid tuleks kesklinnas piirata) ning
milline peaks olema hooajaline ja liikuv välikaubandus (turg, pop-up kaubandus, välikohvikud, kioskid, toidutreilerid), et soodustada erinevaid kaubandusvorme.

Praegu on amet koostanud lähteseisukohad, millele järgnevad veel mitmed etapid enne, kui lõplik üldplaneering valmis saab. Plaani kohaselt hakkab kesklinna üldplaneering kehtima 2025. aasta jaanuarist.

https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Kaubanduskoja-juht-Palts-Tallinn-arvestab-kesklinna-plaanis-vaikeettevotjaga

Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusanalüütikute juunikuu hinnangutest nähtub, et hetkel on Eesti majanduse üldolukord halb. COVID-19 pandeemia mõju inimeste tervisele on küll mõnevõrra taandumas, kuid mõju majandusele lähikuudel pigem süveneb.

EKI ekspertide paneel hindas juunis Eesti majanduse üldolukorra hetkeseisu halvaks: 86 punktiga (skaalal -100 kuni +100). Halvaks hinnati nii investeeringute olukorda kui eratarbimist.

Ekspertide hinnangutest nähtub, et poole aasta pärast ehk 2020. aasta detsembrikuuks on Eesti majanduse üldolukord parem kui praegu. „Saame ekspertide hinnangutest järeldada, et koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi tipp ületatakse veel sel aastal juhul, kui viiruse teist lainet ei saabu,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing. „Investeeringute osas prognoosib valdav osa eksperte küll olukorra samaks jäämist, kuid tervikuna võib seis siiski halveneda. Samas tarbimise olukord on poole aasta pärast selgelt parem, kui täna,“ lisas Josing.

Inflatsiooni taseme muutumise suhtes on eelseisval 6 kuul ülekaalus eksperdid, kes prognoosivad hinnatõusu aeglustumist. Inflatsiooni tasemeks 2020. aastal prognoosivad eksperdid 0,2% ja 2021. aastal 1,8%. Kodumaiste aktsiate hinnad võivad veidi tõusta.

Äribaromeetrite uuringust selgub, et juunikuus oli ettevõtete jaoks suurimaks probleemiks tavapärasest oluliselt väiksem nõudlus. „Kuigi teenindussektoris ja kaubanduses toimub juba majanduse aeglane taastumine, on nõudluse nappus võrreldes märtsi küsitlusega isegi suurenenud, sest kriis jõuab üha enam tööstus- ja ehitussektorisse. Vähem tellimusi toob kaasa vajaduse ka töötajatel palka vähendada, mida nimetas juunis 44% ettevõtteid. Iga neljas ettevõte on pidanud töötajaid ka koondama,“ ütles Josing.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi märkis, et kui sügisel uut pandeemialainet ei saabu, siis enamike ettevõtete mured 6 kuu vaates vähenevad, kuid paljud ettevõtlusharud ei saavuta COVID-19 kriisi eelset taset. „Nõudlus jääb kindlasti tavapärasest madalamaks eelkõige turismisektoris, kuid sellega peaksid arvestama ka muudel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted,“ lisas Lubi.

Perede finantsseisu pole majanduskriis veel oluliselt mõjutanud. Suurem osa (68%) küsitluses osalenud peredest hindas juunis, et nende majanduslik olukord on sama, kui oli 12 kuud tagasi. Võrreldes eelmise aasta ja 3 kuu taguse ajaga, on aga vähem peresid, kelle majandusolukord paranes. Enamik (71%) peresid hindab, et nende pere majandusolukord on 12 kuu pärast sama, samas riigi majandusolukord nähakse mõnevõrra halvenevat. Pered püüavad rohkem säästa ja vähendavad püsikaupade ostusid. Töötus kasvab.

EKI toidukorv kallines II kvartalis 1,9%. Aastavõrdluses suurenesid toidukulud 2%.

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu ja käibe jagunemine, %

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu ja käibe jagunemine, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

US Real Estate Täna, 3. juulil andis Urmas Sõõrumaa avalöögi Goržhi hoovi jalutusbokside lammutamisele, mis ühtlasi tähistab Patarei Merekindluse uue ajajärgu algust.

Patarei Merekindlus on läbi ajaloo olnud suletud linnarahvale. Meie soovime kompleksi avada linnaelanikele ja külalistele ning muuta atraktiivseks ajaveetmise ja töötamise keskkonnaks aastaks 2026.

„Eestimaa ajaloos palju ängi ja valu tekitanud müüride füüsiline lammutamine on just kui sümboolne hoop. Avame sajandeid suletud Patarei Merekindluse külastajatele ja teeme kõik selleks, et inimesed soovivad siia tulla ja toredasti aega veeta. Sellest saab omamoodi vabaduse sümbol,“ sõnas Sõõrumaa.

Esimese sammuna alustasime Goržhi hoovi jalutusbokside lammutamisega. Eesmärk on Goržhi hoov avada linnarahvale juba juuli teises pooles. Hoovis saavad külastajad tutvuda põnevate näitustega, nautida mõnusat suveilma ning samuti hakkavad seal toimuma erinevad sündmused, kontserdid ja etendused. Lisaks loome mitmeid vaba-aja veetmise võimalusi ka mereäärsele alale.

19. sajandil ehitatud kaitsekasarmu viime 21. sajandisse sel moel, et mereäärse kaarja goržihoone kasemattidesse seavad end sisse muuseum, bürood, külaliskorterid ja restoranid-kohvikud. Kindluse merepoolsele esimesele korrusele tulevad restoranid ja kohvikud, teisele ja kolmandale korrusele büroopinnad ning külaliskorterid. Lisaks on plaanis katta Patarei Merekindluse hoovid klaaskatusega.

Patarei Merekindlus on 19. sajandi keskpaigas valminud klassitsistliku arhitektuuriga kaitserajatis. Mis algselt kandis nime Kalaranna fort ja mis tänaseks kuulub Euroopa arhitektuuripärandisse. Urmas Sõõrumaale kuuluva U.S. Invest Grupi ettevõtte omandas Patarei Merekindluse käesoleva aasta veebruaris.

Telli käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

- - Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “s9hn3o” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  - Pakkumine kehtib kuni 12.07.2020.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest. Käsiraamatu autor on Niina Siitam.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Baltic Horizon Fund applies for temporary reduction of equity covenant in relation to Baltic Horizon Fund EUR 50 million 5-year unsecured bonds maturing in 2023 (ISIN EE3300111467).

In the light of the COVID-19 outbreak and the associated effects on Baltic economies and tenants of the properties operated by Baltic Horizon Fund the fund has decided to request the holders of the bonds (the Holders) to lower the equity ratio covenant in the terms and conditions of the Bonds (the Terms and Conditions) from 35% to 25% for a period of 12 months.

Baltic Horizon Fund confirms to all Holders that its ability to fulfil the monetary obligations provided in the Terms and Conditions has not been affected by the pandemic.

Holders who were entered in the registry of bond-holders maintained by Nasdaq CSD SE on the preceding business day before initiation of the written procedure, i.e. at the end of business of Nasdaq CSD SE on 3 July 2020, are entitled to vote in the written procedure. All holders of the bonds are sent a notice by Intertrust (Sweden) AB acting as the agent for bondholders (the Agent).

The resolution the Holders are requested to adopt are the following:

to amend the undertaking set out in Clause 11.3.1(a) of the Terms and Conditions for a period until 31 July 2021 in the following wording:
(a) the Equity Ratio of the Group is twenty five (25) per cent. or greater;

2. as of 1 August 2021 the wording of Clause 11.3.1(a) will automatically be reinstated into its initial form and be considered as in the original Terms and Conditions, i.e.:

(a) the Equity Ratio of the Group is thirty five (35) per cent. or greater.

Voting can be carried out by sending the filled-in voting form to the Agent by mail, courier or e-mail no later than 12:00 (CEST) of 29 July 2020. The notice sent by the Agent along with the voting instructions, the voting form and template Power of Attorney are attached.

For the quorum to be reached and the resolution taken the Holders representing at least 50% of the nominal amount of the bonds should vote and Holders representing at least 2/3 of the nominal amount of the bonds participating in the voting need to be in favour of the decision. Once a requisite majority of consents of have been received by the Agent, the relevant decision shall be deemed to be adopted, even if the time period for replies has not yet expired. Information about the decision taken will be sent by notice to the Holders, published on the websites of Baltic Horizon Fund and the Agent and published by way of stock exchange release.

If the request is approved by the Holders it will be binding on all Holders whether they participated in the voting or voted against the request or not, in accordance with Clause 14.12 of the Terms and Conditions.

Statistikaamet: Pealinna suurimat brutotulu teenitakse Kesklinnas, väikseimat Lasnamäel

Statistikaameti analüütik Greta Tischler

Suurimat brutotulu teeniti Kloostrimetsa ja Kadrioru asumites

Swedbank: Tööstuse ja jaekaubanduse väljumine kriisist on väga erinevad

Ärikliendid tarbivad kriisi ajal elektrit oluliselt vähem

Süvenenud on töötleva tööstuse käibelangus nii välis- kui koduturul

Ebakindlust välisnõudluse paranemise suhtes on praegu veel palju

Jaekaubandusettevõtete müügitulu langus on tublisti taandunud

Inimeste kindlustunne teha suuremaid oste on järsult halvenenud

Suurenev töötus ja palgakasvu pidurdumine peavad piirid tarbimisele

RMK: Jahipidamise tulu 30.06

US Real Estate juhatuse esimehena alustas tööd Aavo Kokk

Kuuülevaade: korterite hinnalangust tunda ei ole

Tallinn kehtestas Maarjamäel uue detailplaneeringu

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Põllumajandustootjatele tutvustatud analüüsid käsitlesid põllumaa müüki ja ebaausate kaubandustavade tõkestamise võimalusi

Merko käivitab Uus-Veerenni III etapi ehituse

Kinnisvaraturu piirkonna ülevaade: detailne ülevaade kinnisvaraturu suundumustest

Nordecon ehitab Tartusse Lidl’ile kaubandushoone

Paide riigimaja väärtuspõhise projekteerimishanke võitsid KOKO arhitektid

09/09/2020 toimub veebiseminar “Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel”

Lisateave ja registreerumine

Kaubanduskoja juht Palts: Tallinn arvestab kesklinna plaanis väikeettevõtjaga

Ettevõtjate soovid ulatuvad seinast seina

Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekud

EKI: Eesti majandusolukord poole aasta pärast mõnevõrra paraneb

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 06-2020

Patarei Merekindluses algas päriselt uus ajajärk

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus” 25% soodsam

Lisateave

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2020 II kvartal

Baltic Horizon Fund requests for temporary amendment of the bond terms and conditions

Statistikaameti analüütik Greta Tischler

Suurimat brutotulu teeniti Kloostrimetsa ja Kadrioru asumites

Seonduvad uudised

Ärikliendid tarbivad kriisi ajal elektrit oluliselt vähem

Süvenenud on töötleva tööstuse käibelangus nii välis- kui koduturul

Ebakindlust välisnõudluse paranemise suhtes on praegu veel palju

Jaekaubandusettevõtete müügitulu langus on tublisti taandunud

Inimeste kindlustunne teha suuremaid oste on järsult halvenenud

Suurenev töötus ja palgakasvu pidurdumine peavad piirid tarbimisele

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Lisateave ja registreerumine

Seonduvad uudised

Ettevõtjate soovid ulatuvad seinast seina

Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekud

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Lisateave

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised

Seonduvad uudised