Võrreldes eelmise aasta maiga kukkusid kõigi Balti riikide pealinnade korteritehingute arvud vähemalt kolmandiku, kuid Tallinn paistab teistest paremas seisus, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner kolme riigi statistikat.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes korteritehingute arv tänavu mais kõige rohkem Riias – 43 protsenti, Tallinnas ja Vilniuses tehti 36 protsenti vähem tehinguid.
1Partner Kinnisvaragrupi juhi Martin Vahteri sõnul on kõigis kolmes riigis sarnased trendid. “Tehingute arv taastus tänavuse aprilliga võrreldes kõige kiiremini Tallinnas, kus kasv mais oli juba 15 protsenti. Aprilliga võrreldes langes Vilniuse korteritehingute arv mais 19 ning Riias kolm protsenti,” rääkis Vahter.
“Tallinnas ja Riias mais korteri ruutmeetri hinnad mullusega võrreldes isegi tõusid veidi, kuid see peegeldab pigem varem kokku lepitud tehinguid. Samas on selge, et praegu müüjad hinnast suurt alla lasta ei taha. Kel pole just vaja kiirelt ja soodsalt müüa, see seda ka ei tee,” lisas Vahter.
1Partner Läti juhatuse liikme Aigars Zarinši sõnul on tehingute arv Riias kaks kuud samal tasemel püsinud, sest inimesed lükkasid viiruse tõttu edasi nii ostu- kui ka müügiotsuse. “Müügipakkumiste arv kahanes viiendiku, kuid hinnad jäid samale tasemele. Reaalne COVID19 mõju jõuab Riia kinnisvaraturule sügiseks,” prognoosis Zarinš.
1Partner Leedu hindamisgrupi juhi Augustas Jagusinskise sõnul mõjutasid karantiinimeeleolud selgelt Vilniuse turgu ning nõudlus oli madal. “Samas tundub, et Leedu inimeste meeleolu ja kindlustunne on paranemas. Rohkem käiakse kortereid vaatamas, pankade laenupoliitika on võrreldes märtsi ja aprilliga natuke leebemaks muutunud,” lisas Jagusinskis.
2004. aastal Eestis asutatud 1Partner gruppi kuulub kolmes Balti riigis kinnisvara hindamise ja müügiga tegelevad 1Partner Kinnisvara, 1Partner Latvia ja 1Partner Lithuania. Lisaks 1Partner Arendus, 1Partner Ehitus ning 1Partner Haldus, ärikinnisvara nõustamiskeskus 1Partner Seven ja vahendusteenuse pakkuja 1Partner Kommertskinnisvara. 1Partner Kinnisvaragrupi 2019. aasta käive oli üle 8,7 miljoni euro. Ettevõtte kolme riigi esindustes töötab 120 inimest.
Seonduvad uudised
Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis
Arco Vara AS-i auditeeritud konsolideeritud 2014. aasta majandusaasta aruanne 01.04.2015
Põhilised näitajad Kontserni 2014. aasta müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest on 9,2 miljonit eurot, mis on 1,5 miljonit eurot (ehk 14.6%) vähem võrreldes 2013. aastaga. Teenindusdivisjoni müügitulu on kasvanud aastaga 6% 3,1 miljoni e
Arco Vara: Tallinnas on uued A-klassi äripinnad muutnud üldist turuseisu 02.09.2019
Tallinna äripindade müügihinnad on jäänud 2019. aasta I poolaasta jooksul endiselt valdavalt vahemikku 500 – 3000 €/m² suletud netopinna kohta. A-kvaliteediklassiga ja A-asukohaklassiga äripindade müügihinnad on kohati ulatunud üle
Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 08/09/2020 Tallinna kesklinnas. Lektor on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turunduse õppejõud ja DiSC konsultant Aet Kull.
Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 18/04/2018 13.04.2018
Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 18/04/2018 Tallinna kesklinnas. Lektor on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turunduse õppejõud ja DiSC konsultant Aet Kull. Koolituse “DiSC müügipsühholoogia k
Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 23/10/2018 12.10.2018
Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 23/10/2018 Tallinna kesklinnas. Lektor on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turunduse õppejõud ja DiSC konsultant Aet Kull. Koolituse “DiSC müügipsühholoogia kinni
Tõnu Toompark ja Catlin Vatsel räägivad elamispindade turu seisust enne koroona-kriisi.
Lisaks tuleb juttu, millised on LHV Panga ambitsioonid elamispindade finantseerimise turull ja kas kriisi ajal on eluasemelaenu võtmise tingimused muutunud.
Vastuse saavad olulised küsimused, kas palgatoetuse saamine välistab eluasemelaenu võtmise, kas lapseootel pered laenu saavad ja kas üürikorteri ostu pank finantseerib.
Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ülevaade 07.08.2009
07. augustil 2009. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. Turuülevaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur Grupp OÜ
Kommentaar: Kehvad majandusolud ei luba soodsat ostumomenti kasutada 16.11.2011
Järgneb kommentaar KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Eesti kinnisvaraturg elab aktiivset ja positiivses suunas kulgevat elu. Seda isegi vaatamata maailmaajanduses ja eriti Kreekas toimuvale, mis on tarbijates ebakindlust tekitamas. Eeldusel, et igap
Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru seisund on hea, kuid mitte lootusetu 10.07.2015
Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et suvine kinnisvaraturg on väga aktiivne. Arvestama peab eelmise aasta II kvartali korterituru tagasilöögiga – see muudab tänavused kasvunumbrid lausa ä�
Volikogu otsustas, et Tartu linna uue üldplaneeringu eskiislahendus on avalikustamisküps ning andis linnavalitsusele ülesande korraldada selle avalik väljapanek.
Uue üldplaneeringu peamine ülesanne on siduda linnaga haldusreformi käigus Tartuga liitunud Tähtvere ala ja kujundada linn ruumiliseks tervikuks. Planeeringu koostamise käigus täpsustustakse aga ka muid teemasid ning kõik üldplaneeringu osad on aruteludeks avatud.
Võrreldes kehtiva planeeringuga on uues üldplaneeringus muulhulgas maakasutus selgemalt defineeritud, maalises piirkonnas on määratud asustuse arengualad, suurt tähelepanu on pööratud Emajõe kallaste avatud puhke- ja virgestusaladeks kujundamisele, linna transpordivõrgustik on planeeritud veelgi kergliiklejasõbralikumaks, ühtlustatud on miljööväärtuslikel aladel kehtivaid tingimusi ja palju muud.
Volikogu esimehe Lemmit Kaplinski sõnul on üldplaneeringu eskiis esialgne lahendus, mis planeerimisprotsessis täieneb ning selles on eriti oluline roll kõigil tartlastel. „Meie tähtsaim ülesanne on praegu korraldada avalikustamine viisil, mis tagaks linna elu nii oluliselt mõjutava informatsiooni jõudmise võimalikult paljude huvilisteni,“ rõhutas Kaplinski. „Volikogu poolt ellukutsutud üldplaneeringu virtuaalsed kärajad näitasid, et tänapäevaste kaasamislahendustega on võimalik kokku tuua sadu inimesi.“
Üldplaneeringu eskiisi avalik väljapanek on 13. juulist kuni 16. augustini. Linna olulisima arengudokumendiga saab tutvuda Tartu kodulehel, raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses.
Seonduvad uudised
Arco Vara AS 2014. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne 06.11.2014
Arco Vara AS (edaspidi ka „emaettevõte“ või ka „Ettevõte“) ning tema kontserni kuuluvate ettevõtete (edaspidi „kontsern“) tegevus hõlmab kinnisvaraarendust ning kinnisvaraga seotud teenuseid. Tegevus oli kuni 2013. aasta lõpuni jaga
Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.
„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“
Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.
„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.
Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.
Faktid käsiraamatu kohta
Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Uus käsiraamat loob selgust ehitusseadustiku tõlgendamisel ja rakendamisel 24.11.2015
Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust
Oluline käsiraamat kõikidele ehitusvaldkonnas tegutsevatele inimestele 02.05.2018
Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlge
Kevadel leppisid Eesti pangad kokku ühistes maksepuhkuse andmise reeglites nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, et toetada Eesti majanduse ja majapidamiste võimalikult sujuvat taastumist ootamatust kriisiolukorrast. Algselt juuni lõpuni kehtima pidanud maksepuhkuse andmise reeglite kehtivust pikendati 30. septembrini, sest pangad soovivad ka edaspidi pakkuda klientidele kindlustunnet, et neid koheldakse samamoodi nagu seni viiruse leviku tõttu maksepuhkust taotlenuid.
„Ehkki maksepuhkuste taotlemise hoog esialgse suure huvi järel maikuu lõpuks kahanes, ei ole siiski täna kindlustunnet, et kriis on Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks läbi. On alust tunda muret, et osade sektoriteni jõuab koroonaviiruse ja eriolukorra mõju täiel määral alles sügisel. Seega on vajalik pakkuda võimalust saada lihtsustatud korras ja samasugustel alustel maksepuhkust ka edaspidi,” ütles Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu.
Maikuu lõpu seisuga olid Eesti pangad andnud koroonakriisist tingitud maksepuhkusi 38 000 kliendile, kellest umbes 30 000 on eraisikud ja ülejäänud ettevõtted. Laenu tagasimaksed on lükatud edasi 3 miljardi euro ulatuses välja antud laenudel.
Maksepuhkuste kord reguleerib laenu põhiosa maksete peatamist maksegraafiku muutmise kaudu. Kliendi taotluse alusel pikendatakse ka laenu tagasi maksmise tähtaega maksepuhkuse pikkuse võrra. Maksepuhkuste kokkuleppega ühinenud pankades muudetakse maksepuhkuse taotleja laenulepingul vaid maksegraafikut, muid lepingutingimusi ei muudeta. Laenulepingutele võib lisada KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu saadud riigi tagatisprogrammide garantiisid.
Maksepuhkust saab taotleda nii ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu kui ka tarbimisfinantseerimise lepingute puhul. Maksepuhkuse pikkus on eluasemelaenude puhul kuni 12 kuud, liisingu ja tarbimislaenude puhul kuni 6 kuud. Ettevõtted või ettevõtete grupid, kel on ühes pangas krediidilimiit kokku alla 5 miljoni euro, saavad laenudele põhiosa maksepuhkust kuni 6 kuuks. Kasutusrendi lepingud ei ole kokkuleppega kaetud, kuid need saab soovi korral ümber vormistada kapitalirendiks.
Eriolukorrast tingitud maksepuhkuse andmise ühtne kord kehtib laenulepingutele, mis on sõlmitud enne 12. märtsi ja selle alusel saab maksepuhkust taotleda hiljemalt 29. septembril. Ühiste reeglite alusel saavad maksepuhkust taotleda kliendid, kellel polnud probleeme laenu tasumisega enne maksepuhkuste korra kohaldamist. Maksepuhkuse saamiseks tuleb pöörduda oma panga poole.
Pangad annavad kliendile nõu parima lahenduse leidmiseks. Pangaliit soovitab keerulisse olukorda sattunud inimestel pöörduda oma panga kliendihalduri või klienditeeninduse poole kindlasti enne võlgnevuste tekkimist, et leida võimalikult kiiresti lahendus probleemide ennetamiseks.
Seonduvad uudised
Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 23.01.2017
Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,2%. Kasvu suurimaks toetajaks oli transpordi, kaubanduse ja energeetika tegevusaladel loodud lisandväärtus. Suurimad maj
Eesti Pangaliit: Eesti pangad leppisid kokku ühistes maksepuhkuse reeglites 24.04.2020
Eesti pangad leppisid kokku ühistes maksepuhkuse andmise reeglites nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, et toetada Eesti majanduse ja majapidamiste võimalikult sujuvat taastumist ootamatust kriisiolukorrast. Nii eraisikutele kui ettevõtetele pak
Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 10.05.2017
Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus 2016. aastal aastases võrdluses 1,6% ning IV kvartalis 2,7%. Majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega vii
Tallina käskude ja keeldude raamat on valmis. Linnavalitsuse ettepanekul kiitis volikogu heaks uue heakorraeeskirja.
Kui kunagi öeldi, et linnaõhk teeb vabaks, siis pikalt valitsenud linnavõim on piirangute ja ettekirjutuste abil kodanike kopsutoru aina rohkem pitsitamas
Peatsele hapnikupuudusele viitab katse linna ööelu suretada või eluruumide lühiajalist väljaüürmist ülevõlli reguleerida. Samas tantsusammus „reguleeri, reguleeri, kitsenda, litsenseeri, litsenseeri, karista” liigub ka uus heakorraeeskiri, mida volikogu ees esitles abilinnapea Kalle Klandorf.
Trahv. Trahv! Trahv!!!
Tahad ujuda Pirita jões või Kakumäel kohas, mis pole ujumiskoht või rand, trahv kuni 400 eurot. Toidad Snelli tiigi ääres parte, trahv kuni 400 eurot. Kui rohi on niitmata, trahv kuni 400 eurot. Põletad lehti, trahv kuni 400 eurot. Istuda loata oma krundil ümber 9 cm läbimõõduga puu, trahv kuni 400 eurot. Seda loetelu võib jätkata. Ja isegi, kui võõrad öös teevad sinu maja peale grafiti „linnavalitsus on loll”, on trahv omanikule kuni 400 eurot, kui sa seda ei kõrvalda.
Pea kolmkümmend aastat kehtinud põhiseadus on vabadust ja demokraatiat pidanud ülimaks väärtuseks meie kodanikeriigis ning igasugused vabaduse piirangud peavad olema põhiseaduse kohaselt demokraatlikule ühiskonnale kohased, proportsionaalsed ning läbinud hädavajaduse testi. Elu näitab, et vabaduse päike on aastakümnete jooksul seadusandjate ja ametnike laotud kitsenduse müüri taha loojumas. Tasahilju, kivi kivi haaval, on see sein kerkinud. Oh, tuleks vabastav maavärin, mis selle sümboolse vanglamüüri lammutaks ning usalduse kodanike ja riigi vahel taastaks!
Igavesti ootamatu talv
Kui tali käes, siis on üks ajakirjanike lemmikteema lumetõrje ja kuidas see talv jälle ootamatult saabus. Nii aastast aastasse. Samamoodi tõuseb taevasse eraomanike hädakoor, et miks me tasuta linnateid peame hooldama.
Lootus, et uus heakorraeeskiri toob probleemile lahenduse, ei täitunud. Suveilma kattevarjus kehtestati ränk talvine sunnitöö. Jätkuvalt on eraomanikul kohustus hoida korras nn puhastusala oma krundipiiri ja sõidutee vahel ehk linnale kuuluvad kõnniteed. Heakorratööd peavad olema tehtud hommikul kella 7-ks, raskete ilmaolude ehk saju jätkudes tuleb lume- ja libedusetõrjet teha päeva jooksul korduvalt. Ja seda kõike omaniku kulul! Kuigi omanikud maksavad linnakassasse makse, sealhulgas maamaksu, mille arvelt linna peaks oma vara ise korras hoidma.
Paljud aedlinnaosade omanikud on eakad, füüsiline võitlus ilmaolude käib neil üle jõu. Kojameest palgata pensioni arvelt linnavara hooldamiseks tundub äärmiselt ebaõiglane. Talvel ei julge eramaja omanikud puhkama sõita, kuna mine tea, äkki hakkab sadama ja saad 400 eurot trahvi. Kui sajab terve päeva, pead lausa linnavara hooldamise eesmärgil töölt puhkuse võtma. Lükkad kõnnitee puhtaks, tuleb võimas lumesahk ja lükkab lume trotuaarile tagasi. Tugevamal õigus. Tulemuseks on ebaühtalne kõnniteede hooldus, kus mõni omanik hambad risti oma kohusust täidab ja järgmise krundi osas sumpad põlvili lumes.
Nagu küüdikohustus
Tõesti, kohalikul omavalitsusel on õigus seaduse kohaselt kehtestada kinnisvaraomanikele koormisi. See pole siiski kohustus. Säärased koormised on iganenud ajalooline relikt. 19. sajandist pärit taluomaniku küüdikohustusel või vallasantide ülalpidamiskoormisel pole praegusel tehnikaasajandil enam kohta. Linn saaks labida- ja luuameeste asemel oma kõnniteed tsentraliseeritult ja tänapäevaselt mehhaniseeritult palju kergema vaevaga ning kvaliteetsemalt korda.
Jah, õiguskantsler on kunagi leidnud, et kõnniteede korrashoiukohustuse panek pole põhiseaduse vastane. Kui miski, pole põhiseaduse vastane, ei tähenda, et norm oleks veel õigustatud, õiglane ja tänapäeval kohane. Jah, omavalitsuse lobistid sokutasid omanike kõnniteede korrashoiu kohustuse sisse ka ehitusseadustikku. Kui miski on kohustus, siis ei tähenda see, et omanik peaks linnateid hooldama oma kulul. Omavalitsus peab sel juhul omanikule tasu maksma, kui endil piisavad võimekust talvega hakkama saada pole.
Heakorraseekirjas on üks märkimisväärne uuendus. Nimelt võib eraomanik sõlmida linnaga lepingu, et Tallinn ise puhastab puhastusala ja esitab omanikule pärast arve. Võtame selle rea veelkord ette. Linn kohustab omanikku korras hoidma linna vara, ütleb siis, et me võime ise oma vara korras hoida, aga Sina väike omanikuuss maksa linnale, et linn oma vara korras hoiaks. Absurd. Tallinna uus heakorraeeskiri on kindlasti künismi Oscari kandidaat.
Eluasememajandus vajab kiireid tegusid 01.03.1999
Eluase kuulub inimese põhiliste vajaduste hulka, see on inimarengu üheks eelduseks. Kui enamikul ühiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõ
Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ülevaade 07.08.2009
07. augustil 2009. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. Turuülevaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur Grupp OÜ
Oma tuba, oma luba 27.05.2010
Sõna omand tuleb ju meie keelde sõnast oma. See on asi, mis kuulub mulle ja ma võin sellega teha, mida tahan. Selline omandikäsitlus jääb siiski minevikku, kus maa ja selle osaks olevad sunnismaised talupojad olid valitseja võimu all ning oma
ASi Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) toetus- ja hankeamet sõlmisid 29. juunil 2020 lepingu ajaloolise hoone rekonstrueerimiseks kasarmuks Kaunases Leedus.
Lepingu maksumus on ligikaudu 6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Tööde valmimise tähtaeg on 2021. aasta augustis.
Seonduvad uudised
Merko: Ehitusleping Leedus 21.12.2015
18. detsembril 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte UAB Merko Statyba ja E.L.L. Kinnisvara AS tütarettevõte UAB E.L.L. Nekilnojamas Turtas ehituslepingu büroohoone rajamiseks aadressil Narbuto 5, Vilnius, Leedu.
29.06.2020 Justiitsminister Raivo Aeg saatis valitsusele võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, milles võrreldes varasemaga on ette nähtud tõhusamad vahendid probleemsete üürnike probleemiga tegelemiseks.
Eelnõu peamine eesmärk on soodustada üürisektori arengut, võimaldades üürilepingu pooltele rohkem paindlikkust omavaheliste suhete kujundamisel ning tagades võimalike rikkumiste puhuks üürileandja õiguste kaitseks tõhusamad vahendid.
„Selleks, et meie turule lisanduks senisest veelgi enam kvaliteetset üürielamufondi, mida inimesed oma kodu omamisele võrdväärse alternatiivina kaaluda saaks, tuleb pakkuda kinnisvara omanikele senisest rohkem kindlustunnet ja õiguskaitset,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg.
Üheks murekohaks ongi seni olnud oma kohustusi mittetäitvad üürnikud. Selleks, et üürileandjal oleks võimalik probleemse üürnikuga üürisuhe kiiremini lõpetada, on eelnõus muudetud makseviivituse tõttu üürilepingu ülesütlemise regulatsiooni.
Nimelt sätestatakse üürileandja õigus leping makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud). Samuti nähakse ette üürileandja õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral.
Üürniku kaitseks sätestatakse aga üürileandjale ulatuslikum teavitamiskohustus ja ülesütlemine on jätkuvalt tühine, kui üürnikul on võimalik oma võlgnevus tasaarvestada ja ta teeb seda viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.
Üheks olulisemaks muudatuseks on ka eluruumi üürilepingute puhul leppetrahvide lubamine juhul, kui üürnik rikub oluliselt mõnda mitterahalist kohustust, näiteks asja tagastamiskohustuse rikkumisel. Samas on üürniku kaitseks ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele.
Lisaks sätestatakse sõnaselgelt võimalus eluruumi üürilepingute puhul kokku leppida seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Seejuures sätestatakse eluruumi üürniku kaitseks viivise maksimaalne määr.
Teisalt on valitsusele esitatud eelnõus ka muudatusi, mis tagavad üürnike õiguste senisest suurema kaitse näiteks tagatisraha osas, mis edaspidi on kaitstud ka üürileandja täite- või pankrotimenetluse korral.
Eelnõu kavandatav jõustumisaeg on 2021. aasta 1. jaanuaril.
Eluasememajandus vajab kiireid tegusid 01.03.1999
Eluase kuulub inimese põhiliste vajaduste hulka, see on inimarengu üheks eelduseks. Kui enamikul ühiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõ
Online pressikonverents: KV.EE II kinnisvaraturu ülevaade 07.08.2009
07. augustil 2009. a. on ilmumas järjekordne KV.EE kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaade võtab kokku Eesti suuremate linnade kinnisvaraturul toimunu 2009. a. II kvartalis. Turuülevaate koostajateks on KV.EE tegevjuht Tarvo Teslon ja Adaur Grupp OÜ
The end of the emergency situation and lifting of many restrictions brought along a rise in the real estate market in May, as predicted and anticipated. According to the initial information, the rise was not as fast as predicted but this time we are even happy for small victories, as the scars of the emergency situation might have been deeper.
Apartment market in Estonia
Looking forward, many market participants agree that there will be no major leap in activity over the summer but many eyes are turned towards the autumn where new decisions will be made based on the economic situation that has developed.
The number of sales and lease offers in the real estate market has not dropped, on the contrary. Due to reduced demand and consumer confidence there is excessive offering in the market but the asking prices have mostly not dropped yet. According to real estate agents, it is necessary to be more flexible in order to sell successfully, as in autumn price negotiations may already be held at a lower level. As for apartments, the first ones to drop are probably the prices of the typical apartments in the secondary market where the offering and the grounds for comparison are higher. For new developments, more discounts on accessories can be seen: storage spaces, parking places, kitchen or side costs.
The loan terms of banks and their willingness to provide loans have not changed much; however, the number of people who qualify for loans has dropped. As the greatest risks for banks are related to the capability of making loan payments, in a situation where, for instance, the employer of a client has used government aid, it means that the certainty of sustainability of the company has been reduced and the risk to issue a loan has increased.
Speaking of the statistics, according to the initial information, 1,345 sales-purchase transactions were concluded all over Estonia in May. In comparison to April, the number of transactions increased by 14%, i.e. by 165 transactions, whereas it was the second worst month of the past five years.
That means it is difficult to speak of speedy recovery. In comparison to April, the number of transactions only dropped in Lääne County and Tartu County. In the latter, a large drop by nearly 40 transactions took place, as there were no transactions with new developments of Raadimõisa Kodu near Tartu.
In Harju County the number of transactions increased by 108, the growth was smaller elsewhere, the number of transactions increased by 21 in Ida-Viru County and by 15 in Lääne-Viru County. 331 transactions were concluded with private houses and summer houses, which was 70 less than during the same period last year, but in comparison to April the number of transactions increased by 83, i.e. by one third.
As already said, the prices of transactions are still at the pre-crisis level. In May, the median price of apartment transactions was 1,389 €/m2, which was lower than in the previous months of the year but 8.5% higher than last year.
As the macroeconomic indicators have declined, it is difficult to hope that the prices will remain at the same level. We will see correction of prices in autumn, which however shall not resemble the 50% of the previous crisis but thanks to the own funds of the developers and better financial situation of families will be significantly lower.
The number of transactions in May and the change in the number of transactions in comparison to April (in red).
Apartment market in Tallinn
In comparison to April, Tallinn saw a 16% increase in the number of transactions (455→531), which mainly came from the market of new developments, i.e. realisation of previous agreements. Therefore, the market share of new developments was one of the highest – 39% –, whereas only 7 transactions more were concluded in the secondary market.
Due to the high share of new developments, the median price of transactions reached a near-record level, exceeding 2,000 €/m2 for the third time ever (2,095 €/m2).
As for the indicator of the secondary market, i.e. the typical apartments of suburban areas of Haabersti, Lasnamäe and Mustamäe, prices are dropping due to the drop in the demand curve: From January to March, the median price of 2- and 3-room apartments was 1,524 €/m2, in April it was 1,500 €/m2 and in May 1,460 €/m2 i.e. 4% lower than at the beginning of the year.
The number of lease offers has increased further in comparison to March and April, which means that transfer to the long-term lease market continues. However, the increase in demand has not been proportional to the increase in offering.
Apartment market in Tallinn – Uus Maa Real Estate Agency
Apartment market in Tartu
May brought positive tidings also to Tartu – as we know, 95 apartment transactions were concluded in April but 10 more in May. A larger contribution to the number of transactions came from new developments with 41 apartment transactions.
However, the secondary market better expressing the actual activity recovered very slowly – 61 transactions were concluded in the secondary market in April, 64 in May. Due to the very high share of new developments (39%), the median price broke the record for the second consecutive month.
According to the local real estate agents, the median price of 1,649 €/m2 should drop, first of all due to the drop in the demand curve. However, the price correction of a rare real estate object at a valued location will not be very high; probably the price axe will first hit the medium-level apartments of Annemõisa where there has always been a lot to choose from.
Apartment market in Tartu – Uus Maa Real Estate Agency
Apartment market in Pärnu
Similarly to Tallinn and Tartu, also the market of Pärnu went thorough a recovery in May. 41 transactions were concluded in the summer capital in April, and already 63 in May.
The growth came from both new developments (8→18) and the secondary market (33→45), the sales volumes of the secondary market are still a little over one fifth lower than those of the first months of year 2019 and 2020.
The activity of the whole market was only 15% lower in comparison to the same period; however, 52 transactions less were concluded in comparison to the same period last year (–36 transactions in the secondary market).
The median price of transactions in May was 1,385 €/m2. In comparison to last May when the share of new developments was rather similar the median price of transactions was 10% higher.
The emergency situation has reduced the potential of short-term lease market. According to real estate agents, unlike in previous years, several former clients have kept their former tenants also for the summer.
Apartment market in Pärnu – Uus Maa Real Estate Agency
Apartment market in Narva
Unlike the other bigger cities, in Narva the number of transactions in May was lower than in April. If 44 apartment transactions were concluded in April, in May the figure was 38.
The recovery of the number of transactions is negatively impacted by the ongoing corona epidemic in Russia, which means that travel restrictions with the eastern neighbor still apply and they are unlikely to be lifted any time soon.
Therefore, in the past two months the real estate offering has dropped to the lowest level of the past years. In May, a little over 500 apartments were in offering, i.e. nearly 400 apartments less than a year ago. The lower offering, however, has not increased the competitiveness in the market.
Also the demand has dropped, which was stopped the decrease in the median price but has not increased it yet. The median price of transactions in May was 367 €/m2, remaining at the same level with last May.
Apartment market in Narva – Uus Maa Real Estate Agency
Seonduvad uudised
Uus Maa: Market review March 2018 18.04.2018
March has traditionally been the month of enlivenment in the real estate market – in the past five years, in average, 316 flats more have been sold in comparison to January and February. There were 1836 transactions this March, i.e.
Uus Maa: Market review April 2018 17.05.2018
The number of transactions in April was similar to that of March but due to changes in the structure of transactions, the median price was the lowest in the last six months. 1,817 transactions were concluded in April, which was
Uus Maa: Estonian Real Estate Market review September 2019 29.10.2019
2096 sales-purchase transactions of apartment ownerships were concluded in September. Even though according to common logic September seems to be a rather quieter month, as it is associated with the end of summer holidays and the beginning of school,
Окончание чрезвычайного положения и смягчение многих ограничений в мае привели к прогнозируемому и ожидаемому росту рынка недвижимости. По предварительным данным, рост был не таким быстрым, как ожидалось, но на этот раз мы рады даже маленьким победам, потому что шрамы от чрезвычайного положения могли быть глубже. Забегая вперед, многие участники рынка сходятся во мнении, что летом, вероятно, большого скачка активности не будет, но взгляды обращены к осени, чтобы тогда принимать новые решения на основе сложившейся экономической ситуации.
Количество предложений на рынке недвижимости о продаже и аренде не уменьшилось, а наоборот. Из-за снижения спроса и уверенности потребителей на рынке наблюдается избыточное предложение, но цены предложений по большей части еще не снизились. Однако, по мнению маклеров, в случае успешных продаж следует быть более гибкими, чем раньше, потому что осенью переговоры о ценах могут проходить уже на более низком уровне. В отношении квартир первыми, скорее всего, упадут цены на типовые квартиры вторичного рынка, где больше предложений и материала для сравнения, в новостройках наблюдается снижение цен на дополнения к квартирам, будь то кладовая, парковочное место, кухня или дополнительные расходы.
Условия кредитования и желание банков предлагать жилищные кредиты изменились не сильно, но количество людей, которые соответствуют критериям заемщиков, уменьшилось. Поскольку наибольшие риски для банков связаны со способностью производить погашение кредита, то если, например, работодатель клиента обратился к государству за помощью, это означает, что доверие к устойчивости компании снизилось, а риск при выдаче кредита увеличился.
Если говорить о статистике, то, по предварительным данным, в мае по всей Эстонии было заключено 1345 сделок купли-продажи. По сравнению с апрелем число сделок увеличилось на 14%, или на 165 сделок, в то же время это был второй худший месяц за последние пять лет. Это означает, что о быстром восстановлении говорить сложно. По сравнению с апрелем число сделок сократилось только в Ляэнемаа и Тартумаа; в последнем уезде произошло большое падение, почти на 40 сделок, поскольку отменились новые сделки в новостройке Raadimõisa Kodu под Тарту. В Харьюмаа число сделок увеличилось на 108, в других местах рост был меньше, в Ида-Вирумаа число сделок увеличилось на 21, а в Ляэне-Вирумаа – на 15. С частными домами и дачами была заключена 331 сделка, что на 70 меньше, чем за аналогичный период предыдущего года, но по сравнению с апрелем число сделок увеличилось на 83, или на треть.
Как уже упоминалось, цены сделок остаются на докризисном уровне. В мае медианная цена сделок с квартирами была 1389 €/м2, что меньше, чем в предыдущие месяцы года, но на 8,5% выше, чем в прошлом году. Поскольку макроэкономические показатели ухудшились, трудно ожидать, что цены будут стабильно держаться на том же уровне. Осенью мы увидим коррекцию цен, но не на 50%, как во время предыдущего кризиса, а значительно меньше вследствие способности застройщиков к привлечению собственного капитала и лучшего финансового положения семей.
Число сделок в мае (синим цветом) и изменение числа сделок по сравнению с апрелем (красным цветом).
Таллинн
По сравнению с апрелем число сделок в Таллинне увеличилось на 16% (455 → 531), что в основном связано с первичным рынком, то есть реализацией предыдущих соглашений. Таким образом, доля первичного рынка была одной из самых высоких – 39%, тогда как на вторичном рынке было заключено всего лишь на 7 сделок больше. Из-за высокой доли новостроек медианная цена сделок в третий раз выросла до рекордного уровня, превысив 2000 €/м2 (2095 €/м2). Тем не менее лакмусовая бумага вторичного рынка, то есть кривая спроса на типовые квартиры спальных районов Хааберсти, Ласнамяэ и Мустамяэ, начала падать, что вызвало снижение цен: медианная цена двух- и трехкомнатных квартир с января по март составляла 1524 €/м2; в апреле – 1500 €/м2 и в мае – 1460 €/м2, или на 4% ниже, чем в начале года. Число предложений аренды по сравнению с мартом и апрелем увеличилось еще больше, что означает, что движение на рынок долгосрочной аренды продолжается, но рост спроса не был пропорционален росту предложений.
Тарту
Май также принес повод для радости в Тарту: в апреле, как сообщается, было заключено 95 сделок с квартирами, в мае было уже на 10 сделок больше. Росту числа сделок в большей степени способствовали новостройки, где была заключена 41 сделка с квартирами, но вторичный рынок, который лучше отражает текущую активность, восстанавливался очень медленно: на вторичном рынке в апреле была заключена 61 сделка, а в мае – 64 сделки. Из-за очень высокой доли новостроек (39%) второй месяц подряд медианная цена устанавливает новый рекорд. Однако по мнению местных маклеров, медианная цена 1649 €/м2 должна снизиться, в основном из-за снижения кривой спроса. Коррекция цен на дефицитную недвижимость, расположенную в ценных местах, не должна быть очень высокой; скорее ценовой топор первым поразит квартиры в среднем состоянии в Аннемыйза, где выбор всегда был довольно широким.
Пярну
Подобно Таллинну и Тарту, в мае рынок Пярну также был на реабилитации. В апреле в летней столице была заключена 41 сделка, а в мае – уже 63 сделки. Рост наблюдался как на первичном рынке (8 → 18), так и на вторичном рынке (33 → 45); объем продаж на вторичном рынке по-прежнему чуть более чем на одну пятую ниже среднего показателя за первые месяцы 2019 и 2020 годов. По сравнению с тем же периодом активность всего рынка была только на 15% ниже, однако за тот же период прошлого года было заключено на 52 сделки меньше (-36 сделок на вторичном рынке).
Медианная цена сделок в мае составила 1385 €/м2; по сравнению с маем прошлого года, когда доля новостроек была практически такой же, медианная цена сделок стала на 10% выше. Чрезвычайное положение снизило потенциал рынка краткосрочной аренды: по словам маклеров, по сравнению с предыдущими годами многие постоянные клиенты встретили лето со своими старыми арендаторами.
Нарва
В отличие от других крупных городов, число сделок в Нарве в мае было ниже, чем в апреле. Если в апреле были заключены 44 сделки с квартирами, то в мае – 38. На восстановление числа сделок негативно влияет бушующая в России эпидемия коронавируса, что означает, что ограничения на поездки с восточным соседом все еще сохраняются, и послабления в ближайшем будущем не предвидятся. Поэтому за последние два месяца предложения недвижимости упали до самого низкого уровня за последние годы: в мае предлагалось чуть более 500 квартир, что почти на 400 квартир меньше, чем год назад. Однако сокращение предложения не увеличило рыночную конкуренцию: спрос также упал, что, конечно, остановило снижение медианной цены, но пока еще его не увеличило. В мае медианная цена сделок составила 367 €/м2, оставаясь на том же уровне, что и в мае прошлого года.
Seonduvad uudised
Priidu Pärna: Seadus: Kes vastutab ulukikahju eest? 27.10.2008
Iga maaomanik peaks ulukikahjustustest teatama maakondlikule keskkonnateenistusele. Sealt saab ka aru nõuda, kas ulukijahi plaanid on täidetud. Maaleht on korduvalt kajastanud Eestis viimastel aastatel süvenenud probleemi – metssead, kitsed
Kinnisvaraturul korrektuuri aeg 03.06.2014
Märtsikuu oli Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul 2014 aasta aktiivseim ning aprillis/mais on tehinguarvud langenud. Viimaste kuude langus puudutab nii keskmist hinda kui ka tehinguaktiivsust. Turu rahunemine selleks korraks on ilmselt selge kõig
Kuidas müüa korterit, kus elab sees üürnik? 11.10.2015
Korterite müügipakkumiste arv on jõudsalt kasvanud ning seetõttu võib korteri müügiprotsess venida oodatust pikemaks. Kui korter enda jaoks kasutuses ei ole ning müügiperioodil tühjana seisab, siis korteriühistu või haldusfirma poolt esit
Eesti Panga andmetel oli Eesti inimeste eraisikulaenude jääk 2020 I kvartali lõpu seisuga 9,4 miljardit eurot. Neist laenudest 8,2 miljardit eurot ehk 87% olid eluasemelaenud.
Eesti eraisikulaenude suhe sisemajanduse kogutoodangusse ehk suhteline laenukoormus oli 34%. See on enam-vähem sama, mis laenukoormus on olnud viimase 3-4 aasta jooksul. Küll on laenukoormus oluliselt allpool 2007. aastast, mis oli toonane kriisieelne aasta. 2007. a moodustas eraisikulaenude jääk SKTst 42%.
Eraisikute suhteline laenukoormus palgasumma suhtes ehk eraisikulaenude osakaal inimeste teenitavatest palkadest oli 2020 I kvartali lõpu seisuga 131%. Siingi on sama trend, mis SKT suhtes arvutatud laenukoormuse osas. Viimaste aastate jooksul on laenukoosmus palgasumma suhtes aeglaselt vähenenud. Selle põhjus on olnud kiirelt kasvav palgasumma ja pisut aeglasemalt kasvanud eraisikulaenude jääk.
Järeldusena laenukoormuste arvutustest võiks öelda, et laenukoormus koroona-ajastul ei ole olnud problemaatiline. Pigem on hinnang, et laenukoormus oli väga mõistlikul tasemel.
Töötute arvu suurenemine ja seeläbi palgasumma vähenemine tekitavad edaspidi laenude teenindamise osas kindlasti raskuseid. Seda enam, et laenude jääk jääb enam-vähem samale kohale püsima, kuid sisemajanduse kogutoodang ja palgasumma asuvad vähenema.
Siiski on alust arvata, et raskused laenude tagastamisel ei saa olema sedavõrd teravad, kui need olid näiteks 2009. aastal. Seda enam, et pangad on probleemide silumiseks aktiivselt pakkunud laenupuhkuseid, mis loodetavasti aitab inimestel kõige keerulisemad ajad üle elada.
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).
Statistika: Eluasemelaenude käive kasvas aastaga 13,4% 03.12.2019
2019 III kvartalis väljastasid Eestis tegutsevad pangad eluasemelaene 375 miljoni euro väärtuses. Selle tulemusena suurenes eluasemelaenude jääk 7,97 miljardi euroni. Eluasemelaenude käive kasvas aastaga märkimisväärse 13,4%. Olulise laenude
Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru seisund on hea, kuid mitte lootusetu 10.07.2015
Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et suvine kinnisvaraturg on väga aktiivne. Arvestama peab eelmise aasta II kvartali korterituru tagasilöögiga – see muudab tänavused kasvunumbrid lausa ä�
Statistika: elamispindade turu nurgakivi on tugev tööjõuturg 01.10.2019
Jätkuvalt aktiivse elamispindade nurgakivi on tööjõuturg. See tähendab, et suure elamispindade nõudluse loovad kõrge tööhõive ja sellega paralleelselt madal tööpuudus. Oma täiendava osa annavad kerkivad palgad ja mõistlikud laenutingimu
On 9 June 2020, AS Pro Kapital Grupp (“Pro Kapital”) initiated a written procedure (the “Written Procedure”) among the holders of its senior secured bonds 2020/2024 with ISINSE0013801172 (the “Bonds”) to request the holders to approve an amendment of the terms and conditions of the Bonds. The amendment, now passed by bondholders, enables the German subsidiary of the group to undertake a government loan to alleviate post-COVID-19 recovery.
As further detailed in the notice of Written Procedure (available at Pro Kapital’s website), the proposed technical amendments related to the amendment of the maintenance test definition in respect of Pro Kapital’s German hotel operations.
The time for replies in the Written Procedure expired on 29 June 2020. Pro Kapital hereby announces that a sufficient number of votes were obtained in order to form a quorum and that a requisite majority of the bondholders voted in favour of the amendments. The terms and conditions of the Bonds will therefore be amended as set out the notice of Written Procedure.
The amended version of the terms and conditions will be effective as from 30 June 2020 and will be published on Pro Kapital’s website (www.prokapital.com) and on Stamdata (www.stamdata.com).
Seonduvad uudised
Pro Kapital: Audited annual report 2019 05.05.2020
On 29 April 2020, the Supervisory Council of AS Pro Kapital Grupp has approved the company’s 2019 audited annual report. In 2019 we completed last four residential buildings in Marsi Houses project in Kristiine City in Tallinn and also five
Alates märtsi kuu eriolukorrast on korteritehingute arv tüürinud mitmetesse kümnetesse protsentidesse jõudnud languseni. Hindadeni pole koroona mõju veel ulatunud. Korterite müüjad ei taha hindu alla lasta, ostjad on samuti ootel ja jälgivad, mis tulevik toob. Kui hinnad paigale jäävad, jääb ka tehingute arv püsima madalale tasemele, analüüsis elamispindade turul toimuvat Raid & Ko kinnisvarabüroo juhataja Andree Raid.
Ootamatu koroona-kriis ja selle mõjud on varasemalt sujuvalt toiminud kinnisvaraturule toonud palju prognoosimatust. Lisaks tööpuuduse kasvule on teadmatus ja ebakindlus tegurid, mis on tehingute tegemisele piduri peale pannud. Nii lükkavad kinnisvaraostjad, aga ka müüjad tehingute tegemist edasi ajani, mil pilt on loodetavasti selgem.
„Selleks, et tehingute arv kerkiks tänasest sügavikust tagasi mõistlikule tasemele peab korterite hind mõnevõrra allapoole tulema. On ju hind peamine tegur, mis ostjad aktiveerida võiks ja mis võiks tehingute tegemise aktiivsuse tagasi tuua,“ leidis Andree Raid.
Liiga suurt allahindlust ostjad siiski ootama ei peaks. Tänase korteriturul pakutavad allahindlused on heal juhul paari protsendi piires. See teeb näiteks 100 000 eurot maksva korteri puhul kuni paartuhat eurot.
„Kümnendi tagust hindade pooleks löömist seekord ei tule. Suuremat allahindlust saab ainult hinnast, mis on algselt olnud turutasemest märgatavalt kõrgemal. Sellised juhtumid ei pruugi olla liiga harvad erandid, sest turutasemest oluliselt kõrgema hinnaga ostja kalastamine on olnud varasema tõusva kinnisvaraturu tavapraktika,“ teadis Andree Raid rääkida.
Ettepoole vaadates võiks mõju hindadele vähemalt käesoleva 2020. a jooksul olla jätkuvalt negatiivne. Selle taga on eelkõige tööpuuduse suurenemine, mis lõikab kinnisvaraturult hulga potentsiaalseid ostjaid ära.
„Hinnalanguse ülemiseks piiriks võiks jääda kümmekond protsenti. Allahindlus võiks enam puudutada vanemaid-odavamaid ja kehvema heakorraga kinnisvaraobjekte, kus klient on hinnatundlikumast segmendist, mida tööpuuduse kasv on enam mõjutanud“ prognoosis Andree Raid tuginedes kümnendi taguse kinnisvarakriisi kogemustele.
„Hinnasurve võiks vähem puudutada uuemaid ja kvaliteetsemaid, ka hea kvaliteediga remonditud objekte. Need on korterid ja majad, kus hind ei ole ostja jaoks ostuotsuse langetamisel kõige olulisem kriteerium ja tähtsamaks peetakse asukohta, läheduses paiknevat kooli-lasteaeda, ruumide funktsionaalsust, sisekujundust, vaadet, avarat katuseterrassi vm sarnaseid väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid,“ lisas Andree Raid.
Mõningane ajutine korrektuur kinnisvarahindades ei tapa kinnisvaraturgu. Hinnalangus jääb 2008.-2009. a langusest väiksemaks ja languseperiood jääb lühemaajaliseks. Kinnisvaraturg liigub vaatamata ajutistele takistustele edasi.
„Teated kinnisvaraturu kooma langemisest või ammugi surmast on asjakohatud. Tegemist on tugeva külmetusega, mis tuleb läbi põdeda. Eesoleva aasta jooksul on turuosalistel kindlasti keeruline, kuid rasketel aegadel võiks silme ees hoida järgmisel aastal ees terendavat tugevat majanduskasvu prognoosi. 2021. aastalt oodatav majanduse taastumine võiks olla imeravim, mis villaste sokkide ja hanerasva asemel kinnisvaraturu samm-sammult taas tugevatele jalgadele tagasi tõstab,“ võttis Andree Raid elamispindade turu prognoosid kokku.
Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300 andree@raid.ee
Seonduvad uudised
Spetsialistid: kinnisvaraturu langus ei võrdu krahhiga 04.12.2007
Kinnisvaraspetsialiste hinnangul on küll Eesti turul toimunud mõningane hinnalangus, kuid seda ei saa veel kuidagi kinnisvarakrahhiga seostada. Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul toimus selle aasta esimesel poolel üleüldine hinn
Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta III kvartali kinnisvaraturu ülevaade 23.10.2013
Eesti Eesti kinnisvaraturg jätkas kolmandas kvartalis tõusu ning tehingute hulk saavutas majandussurutise-järgse rekordi. Meeleolud erinevates Eesti piirkondades on optimistlikud, samas tulevikku prognoosides oodatakse pigem stabiilsemat perioodi.
Tallinn-Tartu-Pärnu: vastuolud teevad kinnisvaraturu prognoosimise keeruliseks 21.10.2015
Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et Eesti korteriturg elab vilgast elu. Samas teevad maailma majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevad riskitegurid prognooside tegemise äärmiselt keeruli
9. juunil 2020 algatas AS Pro Kapital Grupp (“Pro Kapital”) kirjaliku menetluse (edaspidi nimetatud “kirjalik menetlus”), taotledes võlakirjade 2020/2024, ISIN SE0013801172, (edaspidi nimetatud “Võlakirjad”) omanikelt heakskiitu Võlakirjade tingimuste muutmiseks. Võlakirja omanike poolt nüüdseks heaks kiidetud muudatus võimaldab grupi Saksa tütarettevõttel võtta Saksa riigi poolt tagatud laenu, mille eesmärk on toetada COVID-19 kriisijärgset hotellisektori toibumist.
Nagu kirjaliku menetluse teates detailsemalt selgitatud (avaldatud Pro Kapital kodulehel), palus Pro Kapital Võlakirja omanikel heaks kiita Maintenance test definitsiooni tehniline muudatus, mis puudutas grupi Saksa hotelli.
Kirjalikus menetluses esitatavate vastuste tähtaeg saabus 29. juunil 2020. Pro Kapital teatab käesolevaga, et kvoorumiks koguti piisavalt Võlakirja omanike hääli ning et tingimuste muutmiseks vajalik Võlakirja omanike häälteenamus hääletas muudatuse poolt. Seetõttu muudetakse Võlakirjade tingimusi nii, nagu kirjaliku menetluse teates on sätestatud.
Võlakirjade tingimused muudetud kujul jõustuvad 30. juunil 2020 ja avaldatakse Pro Kapitali kodulehel (www.prokapital.com) ja lehel Stamdata (www.stamdata.com).
Seonduvad uudised
Pro Kapital: Tagatud võlakirjade tingimuste muutmise kirjalik menetlus 10.06.2020
AS Pro Kapital Grupp (“Pro Kapital”) teatab, et algatab kirjaliku menetluse (edaspidi nimetatud “Kirjalik menetlus”), et muuta tagatud võlakirjade 2020/2024, ISIN SE0013801172, (edaspidi nimetatud “Võlakirjad”) tingimusi, taotledes
Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis
Endover: Eesti suurim ja kalleim luksuskorter 20.02.2019
Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja Endover alustas Tallinnas Kristiine asumis 20-korruselise elu- ja äripindadega kõrghoone Torn ehitustöid, kus ootab omanikku 600-ruutmeetrine läbi kahe korruse luksuskorter, mille hind on kolm miljonit eurot. Turu
Eriolukorra lõppemine ning paljude piirangute leevendamine tõi mais kinnisvaraturule ennustatud ja oodatud tõusu. Esialgsetel andmetel ei olnud tõus nii kiire, kui oodati, ent seekord tunneme rõõmu ka väikeste võitude üle, sest eriolukorra armid oleksid võinud olla ka sügavamad. Ettepoole vaadates on paljud turuosalised ühel meelel, et suvel suurt aktiivsuse hüpet ilmselt ei toimu, küll aga on pilgud pööratud sügisesse, et siis väljakujunenud majandusolukorra põhjal juba uusi otsuseid langetada.
Müügi- ja üüripakkumiste arv pole kinnisvaraturul vähenenud, hoopis vastupidi. Kahanenud nõudluse ja tarbijakindluse tõttu on turul tekkinud ülepakkumine, ent pakkumishinnad pole veel valdavalt langenud.
Maaklerite sõnutsi peaks eduka müügi puhul olema siiski varasemast paindlikum, sest sügisel võidakse hinnaläbirääkimisi pidada juba madalama taseme juures.
Korterite osas langevad esimesena tõenäoliselt järelturu tüüpkorterite hinnad, kus pakkumist ja võrdlusmaterjali on rohkem, uusarenduste puhul on rohkem näha korteri lisade pealt allahindluste tegemist, olgu siis selleks panipaik, parkimiskoht, köök või kõrvalkulud.
Pankade laenutingimused ja soov eluasemelaenu pakkuda pole suuresti muutunud, küll on aga vähenenud nende inimeste hulk, kes kvalifitseeruvad laenu saajateks.
Kuna pankade jaoks on suurimad riskid seotud laenu tasumise võimekuse osas, siis kui näiteks kliendi tööandja on küsinud riigilt abi, tähendab see, et kindlus ettevõtte jätkusuutlikkuse osas on vähenenud ning risk laenu väljastada on suurenenud.
Eesti korteriturg mais 2020 – Uus Maa Kinnisvarabüroo
Statistikast rääkides sõlmiti mais esialgsetel andmetel üle kogu Eesti 1345 ostu-müügitehingut. Võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 14% ehk 165 tehingu võrra, samas kui viimase viie aasta lõikes oli tegemist halvemuselt teise kuuga. See tähendab seda, et kiirest taastumisest on keeruline rääkida.
Võrreldes aprilliga vähenes tehingute arv vaid Läänemaal ja Tartumaal, viimases maakonnas toimus suur, ligi 40-tehinguline kukkumine, kuna langesid ära Tartu lähedase Raadimõisa Kodu uusarendustehingud. Harjumaal suurenes tehingute arv 108 võrra, mujal oli kasv väiksem, Ida-Virumaal suurenes tehingute arv 21 võrra ja Lääne-Virumaal 15 võrra.
Üksikelamute ja suvilatega sõlmiti 331 tehingut, mida oli 70 võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal, ent võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 83 võrra ehk kolmandiku võrra.
Nagu juba öeldud, siis tehingute hinnad jätkavad kriisieelsel tasemel. Mais oli korteritehingute mediaanhind 1389 €/m2, mida oli küll vähem kui aasta varasematel kuudel, ent 8,5% kõrgem kui mullu. Kuna makromajanduslikud näitajad on halvenenud, on keeruline lootma jääda, et hinnad püsivad jätkuvalt samal tasemel.
Sügisel näeme hinnakorrektuuri, mis aga ei eelmise kriisi sarnane 50%, vaid tulenevalt arendajate omakapitali kaasamise võimekusest ning perede paremast finantssituatsioonist tuleb tunduvalt madalam.
Mai tehingute arv (sinise kirjaga) ja tehingute arvu muutus võrreldes aprilliga (punase kirjaga).
Tallinna korteriturg
Võrreldes aprilliga nägi Tallinn tehingute arvu 16%-list kasvu (455→531), mis peamiselt tuli uusarendusturult ehk varasemate lepingute realiseerimisest. Uusarenduste turuosa oli seetõttu üks kõrgemaid – 39% –, samas kui järelturul sõlmiti vaid 7 tehingut enam. uusarenduste kõrge osakaalu tõttu tõusis tehingute mediaanhind rekordilähedasele tasemele, ulatudes kolmandat korda läbi aegade üle 2000 €/m2 (2095 €/m2).
Järelturu lakmuspaberil ehk magalarajoonide Haabersti, Lasnamäe ja Mustamäe tüüpkorterites on aga nõudluskõvera languse tõttu alanud hinnalangus: 2- ja 3-toaliste korterite mediaanhind oli jaanuarist märtsini 1524 €/m2, aprillis 1500 €/m2 ja mais 1460 €/m2 ehk 4% madalam kui aasta algul.
Üüripakkumiste arv on võrreldes märtsi ja aprilliga veelgi suurenenud, mis tähendab seda, et liikumine pikaajalisele üüriturule on jätkuv, ent nõudluse kasv ei ole pakkumise kasvuga olnud proportsionaalne.
Korteriturg Tallinnas – Uus Maa Kinnisvarabüroo
Korteriturg Tartus
Ka Tartus andis mai põhjust rõõmustamiseks – aprillis sõlmiti korteritega teatavasti 95 tehingut, mais juba 10 tehingut enam. Suurema panuse tehingute kasvu andsid uusarendused, mille korteritega sõlmiti 41 tehingut, aktuaalset aktiivsust paremini väljendav järelturg taastus aga väga aeglaselt – aprillis sõlmiti järelturul 61 tehingut, mais 64 tehingut. Uusarenduste väga kõrge osakaalu (39%) tõttu püstitas mediaanhind teist kuud järjest uue rekordi.
1649 €/m2 kõrgune mediaanhind peaks aga kohalike maaklerite sõnutsi vähenema, eelkõige nõudluskõvera vähenemise tõttu. Hinnatud asukohas paikneva ja defitsiitse kinnisvaraobjekti hinnakorrektsioon ei saa aga väga kõrge olema, pigem tabab hinnakirves esimesena Annemõisa keskmises seisukorras kortereid, mille valik on alati pigem suur olnud.
Tartu korteriturg – Uus Maa Kinnisvarabüroo
Korteriturg Pärnus
Sarnaselt Tallinnale ja Tartule veetis ka Pärnu turg mais taastusravil. Aprillis sõlmiti suvepealinnas 41 tehingut, mais aga juba 63 tehingut. Kasv tuli nii uusarenduste (8→18) kui ka järelturu pealt (33→45), järelturu müügimahult jäädakse 2019. aasta ja 2020. aasta esimeste kuude keskmisele veel veidi enam kui viiendiku võrra alla.
Kogu turu aktiivsus oli sama perioodiga võrreldes vaid 15% madalam, eelmise aasta sama ajaga sõlmiti siiski 52 tehingut vähem (järelturul -36 tehingut).
Tehingute mediaanhind oli mais 1385 €/m2, võrreldes eelmise aasta maiga, mil uusarenduste osakaal oli üsna sarnane, oli tehingute mediaanhind 10% võrra kõrgem. Eriolukord on vähendanud lühiajalise üürituru potentsiaali, maaklerite sõnutsi on mitmed varasemad kliendid võrreldes eelnevate aastatega läinud suvele vastu vanade üürnikega.
Pärnu korteriturg – Uus Maa Kinnisvarabüroo
Korteriturg Narvas
Erinevalt teistest suurematest linnadest jäi Narvas mai tehingute arv aprillile alla. Kui aprillis sõlmiti 44 korteritehingut, siis mais 38. Tehingute arvu taastumisele mõjub negatiivselt Venemaal möllav koroonaepideemia, mis tähendab seda, et idanaabriga on reisipiirangud endiselt jõus ning pole näha, et need lähiajal leevenduks.
Seetõttu on viimase kahe kuuga kinnisvara pakkumine langenud viimaste aastate madalaimale tasemele, mais oli pakkumises veidi üle 500 korteri ehk ligi 400 korterit vähem kui aasta tagasi.
Vähenenud pakkumine pole aga turukonkurentsi suurendanud, langenud on ka nõudlus, mis on küll peatanud mediaanhinna languse, ent pole seda veel suurendanud. Mais oli tehingute mediaanhind 367 €/m2, jäädes eelmise aasta maiga samale tasemele.
Narva korteriturg – Uus Maa Kinnisvarabüroo
Seonduvad uudised
Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg mais 2020 22.06.2020
Eriolukorra lõppemine ning paljude piirangute leevendamine tõi mais kinnisvaraturule ennustatud ja oodatud tõusu. Esialgsetel andmetel ei olnud tõus nii kiire, kui oodati, ent seekord tunneme rõõmu ka väikeste võitude üle, sest eriolukorra a
Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis
Uus Maa: Kinnisvaraturg maikuus kasvas. Mis saab edasi? 05.06.2020
Eriolukorra lõppemine ning paljude piirangute leevendamine tõi mais kinnisvaraturule ennustatud ja oodatud tõusu. Esialgsetel andmetel ei olnud tõus nii kiire, kui oodati, ent seekord tunneme rõõmu ka väikeste võitude üle, sest eriolukorra
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta mais 625 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Jaanika Tiigiste ütles, et kui aprillis vähenes müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 15%, siis mais aeglustus müügitulu langus märgatavalt. „Peamine põhjus müügitulu languse aeglustumisel oli see, et inimesed said alates 11. maist taas kaubanduskeskuseid külastada,“ lisas Tiigiste.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes 3%. Enim ehk poole võrra langes müük apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes vähenes müügitulu 22%, muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajades) 16% ning kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüügil) 15%. Müügitulu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Samuti kasvas see muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade, lillede, istikute ja muuga ning posti või interneti kaudu kaupu müüvates kauplustes.
Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes 6%. Toidukaupade kaupluste müügitulu aga suurenes 4%.
Aprilliga võrreldes suurenes mais jaekaubandusettevõtete müügitulu 22%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 9%.
Selle aasta esimese viie kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%.
Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
Oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv veidi aeglustus 30.11.2016
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted. 2016. a
Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv veebruaris veidi aeglustus 31.03.2017
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta veebruaris 2016. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis veebruaris kasv veidi aeglu
Tööstusettevõtted tootsid mais 18% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.
Töötlevas tööstuses toodeti möödunud aasta maiga võrreldes 17% vähem toodangut. Peaaegu kõikides tööstusharudes toimus langus, suurim vähenemine oli mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmises (45%), masinate ja seadmete remondis (39%) ning mööblitootmises (34%). Tootmine suurenes ainult kahel töötleva tööstuse tegevusalal: paberi- ja keemiatoodete valmistamisel, samuti mäetööstuses kivi kaevandamisel.
Statistikaameti analüütik Helle Bunder kinnitas, et mais jätkus tööstustoodangu vähenemine samas suurusjärgus aprilliga. „Siiski on positiivne, et langus toiduainete tootmises ja puidu töötlemises, mis on töötleva tööstuse kaks suurema osatähtsusega tegevusala, ei olnud nii märkimisväärne,“ lisas Bunder.
Kogu töötleva tööstuse toodangust 66% müüdi mais välisturule, ekspordi osa müügist oli suurim elektroonika- ja farmaatsiatoodete tootmises. Korrigeerimata andmetel vähenes võrreldes eelmise aastaga toodangu müük ekspordiks 25% ning siseturule 17%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti mais võrreldes aprilliga tööstuses kokku sama palju toodangut, töötlevas tööstuses aga 1% vähem.
Energeetika valdkonnas vähenes elektri tootmine võrreldes 2019. aasta maiga 41%, soojuse tootmine aga kasvas 9%.
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, mai 2020 (%)
Tegevusala
Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmete alusel*
Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmete alusel
tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete alusel**
KOKKU
-0,2
-21,4
-17,7
Energeetika
5,6
-16,7
-16,7
Mäetööstus
15,0
-24,4
-24,4
Töötlev tööstus
-1,3
-21,4
-17,3
puidu töötlemine ja puittoodete tootmine
-1,9
-9,1
-6,2
toiduainete tootmine
1,1
-8,5
-4,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
9,4
-24,7
-21,1
metalltoodete tootmine
-5,8
-22,3
-18,3
elektriseadmete tootmine
-9,9
-16,3
-9,5
mööbli tootmine
20,9
-38,9
-34,0
mootorsõidukite tootmine
24,4
-48,0
-45,3
ehitusmaterjalide tootmine
-2,5
-29,9
-26,0
masinate ja seadmete tootmine
-6,3
-24,2
-18,9
keemiatoodete tootmine
-23,4
-2,8
2,1
* Eemaldatud on kuude tööpäevade arvu erinevus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
** Eemaldatud on kuude tööpäevade arvu erinevus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel,et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
Seonduvad uudised
Statistikaamet: Märtsis vähenes põlevkiviõli tootmine 08.05.2020
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang kõikides valdkondades, nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.
Statistikaamet: Tööstustoodangu maht langes kümnendi tagusele tasemele 29.05.2020
Tööstusettevõtted tootsid aprillis 17% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang kõikides valdkondades, nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses. Töötlevas tööstus
Statistikaamet: Veebruaris kasvas toiduainete tootmine 09.04.2020
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris sama palju toodangut kui eelmise aasta teises kuus. Tööstuse kolmest sektorist suurenes toodang töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses. Töötlevas tö
Riigi Kinnisvara kuulutas välja Narva (Kraavi tn 1) õppekompleksi arhitektuurivõistluse, mis koosneb omavahel ühendatud riigigümnaasiumi ja põhikooli hoonest ning eraldiseisvast lasteaia hoonest.
Arhitektuurivõistlust korraldab Riigi Kinnisvara, tellijateks on Narva Linnavalitsus (põhikooli ja lasteaia osas) ja Haridus- ja Teadusministeerium (riigigümnaasiumi ja ühisala osas). Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 11. september 2020 kell 15.00. Ideekonkursi preemiafond on kokku 27 500 eurot.
Riigi Kinnisvara arhitekt Kalle Komissarov ütles, et koolivõrgu programmi kohaselt on 2023. aastaks õppetööd alustanud kokku 24 riigigümnaasiumi, millest Narva tuleb kaks. „Esimese, Puškini tänava riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlus toimus 2019 septembris. Nüüd on meil hea meel tutvustada teist Narva riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlust, mille asukoht on kunagise vanalinna alal. See võistlus on ka lõppakord riigigümnaasiumite arhitektuurivõistluste seeriale,“ lisas Komissarov.
Võistlusala võib pidada suurema haridushoonete kompleksi osaks, mis hõlmab osaliselt Narva Muusikakooli ning Narva Vanalinna Riigikooli kinnistuid. Vahetus läheduses asuvad Narva polikliinik, ajalooline Kuningavall ning Gloria bastion koos sellel asuva Kunstigaleriiga. Kolmesaja meetri raadiuses asuvad Narva Kolledž, Narva ajalooline Raekoda ja Raekoja väljak, veidi kaugemale itta jääb Pimeaed ja Narva jõepromenaad, läände aga Narva Kesklinna Põhikool, hetkel rajatav EV100 pühendatud park ja lõuna poole Narva kesklinn.
Hetkel asub kinnistul Narva Eesti Gümnaasiumi amortiseerunud õppehoone. Olemasolevast hoonest säilitatakse vaid nn vana korpus (1960. aastal valminud hooneosa), mis võistluse raames integreeritakse hoonete mahtu.
Võistluse tulemusena valminud kavandi realiseerimine toimub kahes etapis: riigigümnaasiumi ja põhikooli ühishoone projekteerimisega on kavas alustada koheselt pärast võistluse tulemuste selgumist; lasteaia hoone projekteerimise ja ehitusega on kavas alustada projekti rahastamisel. Põhikoolis on kokku 135 õppekohta, kokku on kasulikku pinda ning üldpinda 1568 m². Riigigümnaasiumis on 252 õppekohta pluss õpetaja kohti 19. Gümnaasiumis on kokku 2266 m2 pinda. Riigigümnaasiumi ja põhikooli tiibasid ühendab 577 m2 suurune ühisala, kuhu on koondatud kahe asutuse poolt jagatavad funktsioonid.
Žüriisse kuuluvad esimees Indrek Riisaar Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kaie Enno Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametist, Toomas Adrikorn ja Jüri Soolep Eesti Arhitektide Liidust ning Kadi Karmann Eesti Sisearhitektide Liidust. Žürii koordinaator on Ivan Sergejev Studio Ivan Sergejevist.
Ideekonkursil osalemiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks läbi e-riigihangete keskkonna peavad osalejad avaldama oma kontaktandmed, registreerudes hangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee „hankes osalejad“ lehel. Riigihange „Narva (Kraavi tn 1) õppekompleksi arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 224832.
Õppehoonete ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” kaudu.
Kuulutati välja Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlus 18.04.2016
Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Viimsi Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Viimsi riigigümnaasiumi hoone